/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2020/03/21/13019412t1h04fd.jpg)
Valga vallas leitud rebasel ja Väike-Maarja vallas Kiltsi alevikus leitud kährikul tuvastati koerte katk. Koeraomanikel tuleks oma koerad vaktsineerida, sest vaktsineerimata loomadel lõppeb haigus üldjuhul surmaga.
Valgamaal ja Lääne-Virumaal tuvastati koerte katk
Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on koerte katku tuvastatud nii eelmisel kui ka sellel aastal pea kõikjal Eestis. «Haigust on tuvastatud nii Põhja- kui ka Lõuna-Eestis, samuti Hiiumaal. Kuna koerte katk on väga nakkav ja ohustab kõiki koeri, siis tuleks oma lemmikud vaktsineerida, sest see on ainus viis ennetamaks haigestumist,» selgitas Kalda.
Koerte katk ohustab igas vanuses koeri, ennekõike on ohustatud kutsikad ja noored koerad.
Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Võrumaal, Hiiumaal, Jõgevamaal ja Valgamaal.
Koerte katku leviku vältimiseks:
- vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
- väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
- kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info riigiinfo telefonile 1247;
- haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.
Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.
Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.