/nginx/o/2010/06/08/382624t1h0424.jpg)
Riigikontroll tõi Vabadussõja võidusamba rajamist puudutavas auditis välja, et ligi kümnendiku samba kogumaksumusest moodustas selle hilisem remont.
Ligi kümnendiku võidusamba maksumusest moodustas selle remont
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Monumendi rajamiseks ja pärast selle avamist ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks on kaitseministeeriumi 2011. aasta suvise arvestuste järgi kokku kulunud 8,5 miljonit eurot ehk ligi 133 miljonit krooni. See on kolmandiku võrra enam, kui oli algselt maksumuseks pakutud.
Sellest 0,8 miljonit eurot ehk 9 protsenti monumendi kogumaksumusest kulutati ebakvaliteetse töö parandamiseks.
Seejuures kogusid monumendi rahastamiseks annetusi kultuuriministeerium ja kaitseministeeriumi rahalisel toel tegutsenud sihtasutus Vabaduse Monument. 12 000 inimest annetasid kokku 2 996 275 krooni. Sellest vaid neljandik ehk 725 110 krooni kulus monumendi ehitamisele ning kolmveerand ehk 2 271 165 krooni kulus monumendi parandamiseks.
«Riigikontroll ei näe probleemi selles, et samba maksumus kujunes kolmandiku võrra suuremaks, kui esialgu oli kavandatud,» rääkis riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo. «Me näeme probleemi selles, et esialgse ehituseelarve suuruse, 100 miljonit krooni, käis kaitseminister välja olukorras, kus ka ministeerium ise ei kujutanud täpselt ette, mida ja kuidas nad ehitama hakkavad.»
See oli ka üks peamisi hädade põhjuseid. Ta lisas, et hiljem püüti kramplikult selle avalikkuse teadvusse kinnistatud 100 miljoni krooni piires püsida. See omakorda põhjustas samba ehitamisel põhjendamatut koonerdamist seal, kus see ei olnud otstarbekas.
«Näiteks jäeti eelarve piiratuse tõttu esialgu tellimata mitmed vajalikud tehnilised ekspertiisid ning ehitustööd,» kinnitas Olgo.
2010. aasta kevadel rääkis minister riigikogu riigieelarve kontrolli komisjonis, et samba kogumaksumus jääb suurusjärku 110 miljonit krooni, mõni miljon siia sinna.
Auditi tulemusel on riigikontroll arvamusel, et tööde rahastamine ei olnud läbipaistev. Üle poole kuludest kaeti algselt kaitseotstarbelisteks investeeringuteks ettenähtud rahast. Ülejäänu saadi valitsuse reservist, kasutati ka ministeeriumile majandamiskuludeks eraldatud raha.
Riigikontrolli arvates oleks tulnud monumendi olulisust silmas pidades kajastada selle rajamise kulusid riigieelarves või valitsuse kinnitatud riigieelarve raha jaotamise kavades teistest kuludest selgelt eraldi.
Siiski ei tuvastanud riigikontroll, et raha, mille kaitseministeeriumile andis valitsus oma reservist, ja raha, mille kaitseministeerium eraldas oma eelarvest, ning raha, mis saadi sihtasutuse Vabaduse Monument annetustena, oleks kasutatud millekski muuks kui monumendiga seotud kulutuste katmiseks.
Ekspertide hinnangul on monumendi samba ja risti kandekonstruktsioon tugev ja peaks nõuetekohase hoolduse korral püsima vähemalt sada aastat. Samuti on klaaspaneelid kinnitatud tugikonstruktsioonile kindlalt.
Klaaspaneelide pragunematuse ja värvuse püsivuse asjus ekspertidel selge seisukoht puudub. Monumenti 2010. aasta lõpus – 2011. aasta alguses paigaldatud tehnosüsteemi on eksperdid hinnanud töökindlaks ning sellele on antud viieaastane toimimisgarantii.
Kaitseminister märkis riigikontrollile saadetud kirjas, et auditiaruanne aitab selgitada avalikkusele monumendi rajamisega seotut. Ministri hinnangu kohaselt reageeris kaitseministeerium peamiselt projekti keerukusest ja ambitsioonikast ajakavast tingitud riskide realiseerumisele süsteemselt ja kiirustamata, vajaduse korral oma ala parimaid spetsialiste kaasates. Kaitseminister lisas siiski aruande mõnele väitele oma selgitava arvamuse.