OLUKORRAST AJAKIRJANDUSES ⟩ Rein Lang: jabur on olla mutrivõtmeks Lukašenka tööriistakastis (9)

Lisaks on ajakirjanikud tema hinnangul raskes olukorras, sest Poola neid piiritsooni ei luba. Lang täiendas, et Valgevene lubab sündmusi kajastama vaid neid ajakirjanikke, kes on riigivõimule truud. Ühe sõnaga kokkuvõetult on tegemist propagandaga.

Koorberg arutles, et nii Valgevenet kui Poolat tuleb vaadelda kui konfliktipooli ning ajakirjandus ei tohiks üheselt järgida kummagi poole narratiivi. Küsimuseks on, mis juhtub, kui ajakirjanikud seda ei tee. Samuti annab kriis Poola piiridel meile võimaluse läbi mõelda, et kui samasugune sündmus toimuks Eestis, kas ajakirjandus kajastaks seda neutraalselt või järgitaks riigi antud suuniseid. Mõlemale küsimusele pole Koorbergil veel vastust.

Lang nõustus, et kahvli lahendamine on ajakirjanduse jaoks miljoni dollari küsimus. Vabatahtlikult olla Lukašenka tööriistakastis mutrivõtmeks tundub talle jabur. Koorberg nõustus, aga lisas, et selliste olukordade jaoks ongi ajakirjandusel reeglid, mille hulka kuuluvad objektiivsus, neutraalsus, tasakaalustatus.

Lisaks tuleb teemasse süveneda ning kogu aeg endale aru anda, et võib sattuda valeinfo ohvriks. Kõige olulisem on aga pakkuda konteksti ja arusaamist.Koorberg sõnas, et ta ei julgeks ajakirjanduse positsiooniks võtta, et inimkannatused on hind, mida Lukašenka talumise eest tuleb maksta. See paneks ajakirjanduse eetilisel skaalal kaheldavasse piirkonda.

Lang sõnas, et tema saab aru Poola võimudest, kes ei taha ajakirjandust konfliktipiirkonda lubada. Ta selgitas, et Lukašenka narratiiv kannavatatest põgenikest võib Lääne-Euroopas hakata töötama Poola vastu, mis oleks poolakate jaoks katastroof. Samuti on Poola piirivalvuritel muudki teha, kui kaitsta ja kantseldada ajakirjanike horde.

Samas ei ole pikas perspektiivis ajakirjanduse tegevuse piiramine siiski jätkusuutlik ehk Poola peab hakkama järele andma, leidis Lang. Koorberg täiendas, et vastasel korral tõuseb aina tugevamalt esiplaanile teise poole narratiiv, kes võib-olla hakkab korraldama ajakirjanike eksursioone piiri äärde.

«Praegusel hetkel oma silm on kuningas,» selgitas Koorberg, miks ta toetab ka Eesti ajakirjanike katseid Poola piirile lähedale saada. See aitab tema hinnangul kaasa selgema pildi kujunemisele.

Kaost külvavad pardid lendamas

Lang ütles vastu, et kui Poola oleks esimesest päevast tervitanud kõiki ajakirjanikke kaamerate ja droonidega, siis see oleks loonud veel suurema infosegaduse. Ta on Koorbergiga siiski nõus, et ajakirjanikel lasub meeletu vastutus, et mitte langeda Lukašenka ja Putini seatud lõksu. Nad lootsid, et lääne ajakirjandus upub inimkannatuste kajastamise sohu, aga seda pole õnneks juhtunud.

Koorberg sõnas, et seda ei saagi juhtuda, sest professionaalse ajakirjanduse reegliks on lisaks inimkannatustele edastada ka konteksti. Lang märkis, et ta siiski pisut kahtleb, kas Eesti ajakirjandus on nii hästi kursis, milliste kivide all on vähid peidus.

Ta põhjendas oma seisukohta kahe argumendiga. Esiteks tõstis Lang esile eelmisel nädalal Saksa väljaandes Die Welt avaldatud loo, et Pihkva lennujaama võidakse ette valmistada migrantide vooks Värskasse. «Ei pea olema tippanalüütik selleks, et aru saada, et see on tüüpiline uudispart,» ütles Lang.

Part täitis oma eesmärgi: kõik kukkusid seletama, hirmuõhkkond oli loodud, okastraat hakkas vurama piiri poole. Lang rõhutas, et ta siiski ei väida, et okastraati ei peaks piirile viima, aga ei maksa lõksu langeda ja ise vastase eest hirmu külvata. 

Teiseks ilmus paralleelselt Pihkva lennuvälja jutuga Eesti ajakirjandusse teade, et välisministeeriumi hinnangul soovib Venemaa piirilepingu ratifitseerimisega edasi minna, tõi Lang esile. Koorberg naeris, et tegemist oli Balti ühtsuse kujundamisega: ühes otsas on väga närviline Leedu, mis korraldab erakorralisi sõjaväemanöövreid, teises otsas pakutakse Eesti välisministeeriumile kommi, mis selle peaaegu alla neelab.

Lang sõnas, et pole kindel, kas välisministeerium just kommi alla neelas. Talle lihtsalt meenus enda välisministri perioodist, kuidas igal reedel kell neli tuli Venemaa välisministeeriumist mingi sopp. Moskvas oli siis kell viis, inimesed töölt lahkunud ning küsimusi esitada enam ei saanud. Eesmärk oli aga saavutatud: kogu nädalavahetuse peksti Eesti ajakirjanduses vahtu üles. 

Eesti Laulust ja Ansipi kriitikast

Koorberg tõstis esile eelmisel nädalal Eestis esinenud Flaami ringhäälingu VRT ombudsmani Tim Pauwelsi sõnavõttu, mis pani ajakirjanikele südamele, et tõsiste teemade kajastamisel tuleb laiskusest ja pealiskaudsusest lahti saada. Pauwels rõhutas, et keelatud ei koroonapandeemia vandenõude kajastamine, vaid laisk ajakirjandus selle tegemisel.

Lang sõnas selle peale, et ajakirjandusse sobivad tööle ainult superkangelased Batman ja Superman.

Veel võttis Lang ette Eesti rahvusringhäälingu. Saatejuhid kritiseerisid Vene propagandasaadete linastumist rahvusringhäälingu kanalites. Lang sõnas, et ta ei saa aru, miks Eesti maksumaksja peab finantseerima Vene luureteenistuste tööd.

Lisaks jäi neile hambusse Eesti Laulu võistlus, mis reklaami järgi on veel palju glamuursem, võimsam ja kallim kui varasematel aastatel. «Väga vajalik tegevus, kiidame ainult takka,» ironiseeris Lang. «Kindlasti soovime täpselt teada, kui palju see maksma läheb võrreldes eelmiste aastatatega ja mis tegemata jääb.»

Saatejuhid peatusid ka eelmisel nädalal avaldatud Eesti Päevalehe ajakirjaniku Vilja Kiisleri intervjuu endise peaministri Andrus Ansipiga, milles olnud kriitika peaminister Kaja Kallase suhtes põhjustas tormi veeklaasis. Koorberg spekuleeris, kas järgmisel päeval avalikustatud lugu endise peaministri Taavi Rõivase ahistamisskandaalist oli Reformierakonna spinn Ansipi kriitika summutamiseks. Lang märkis, et tõenäoliselt ei ole lood omavahel seotud.