Käitumisteadlane kutsub geeniuuringule: valimisse on vaja sadu tuhandeid inimesi (3)

Saates oli juttu Eesti geenivaramu isiksuseuuringust, kus otsitakse võimalikke seoseid inimese isiksuse, geenide ja elusündmuste vahel.

Vainik tõi välja viis peamist isikuomadust: ekstravertsus, neurootilisus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. «Oluline on rõhutada, et need omadused ei ole head või halvad,» selgitas ta.

Iga omadus peidab endas kogumit palju spetsiifilisematest käitumistest. Näiteks tähendab neurootilisus seda, kui palju me paneme keskkonnas tähele negatiivset ning kui tundlikud me selle suhtes oleme. Sotsiaalsus aga omakorda seda, kui empaatilised või enesekesksed oleme.

«Nii introvertseid kui ka ekstravertseid inimesi on ühiskonnas vaja – neil on erinevad rollid, mida nad täidavad,» märkis Vainik.

On teada, et umbes 40 protsenti inimestevahelistest erinevustest on seletatavad geneetiliste erinevustega, ülejäänu aga keskkonnaga. «Meil on vaja kümneid või isegi sadu tuhandeid inimesi, et isiksusega seotud geene üles leida,» viitas Vainik korraldatava uuringu tähtsusele.

Samuti ei ole piisavalt informatsiooni selle kohta, mil määral mõjutavad möödunud elusündmused inimese isiksust. Põhjapanevate järelduste tegemiseks on vaja suurt valimit, milleks geenivaramu uuring annab hea võimaluse.

Vainiku sõnul aitab uuringus osalemine inimesel teada saada, millised on võimalikud seosed isiksuse ja tervisekäitumise vahel. «Me teame, et ärevamad inimesed on pigem suitsetajad, aga me ei tea, kas ärevus põhjustab suitsetamist või suitsetamine ärevust,» selgitas ta.

Uuringu tulemuste selgumise järel on võimalik hakata mõtlema sellele, kuidas inimesi aidata. «Me saame siis mõelda, kuidas inimestele isiklikumalt läheneda. Näiteks, kui inimene on enesekesksem, siis tuleks läheneda nii, kuidas inimene ise kasu saaks,» märkis Vainik.

Uuringu ankeet on avatud vähemalt kolm kuud.

Uuringu kohta saab rohkem teada veebilehelt geenidoonor.ee/isiksuseuuring.

Kuula täispikka intervjuud: