President Karis: UNESCO arengulugu näitab, et kultuuri, hariduse ja teaduse vallas pole riikide suurusel tähtsust

President meenutas, et kui 1946. aastal Pariisis Sorbonne`i ülikoolis see ÜRO eriorganisatsioon loodi, ei saanud Eesti olla loojate hulgas. 30 aastat tagasi, kui iseseisvuse taastanud Eesti ühines ÜROga avanes võimalus UNESCOga liituda.

«UNESCOst on kujunenud edulugu, kuna see organisatsioon võimaldab väga erinevatel riikidel olla hõlmatud rahvusvahelisse keskustellu ning leida partnereid kõikjal ilmas. Võib olla väike suuruselt, kuid suur pühendumise poolest,» ütles president Karis. «Maailma kultuuriline pärand on otsekui sild mineviku ja tuleviku vahel, mis aitab vaadata tagasi inimkonna ajaloole ja õppida minevikukogemusest. UNESCO panus loometegevuse edendamisel on tugev ja nähtav,», lisas president.

Ta tõi esile UNESCO rolli inimõiguste kaitsel. Eesti osaleb ka UNESCO kultuuripärandi kaitse komitee töös, mille hooleks on kultuuripärandi säilitamine relvakonfliktidest räsitud piirkondades.

Riigipea sõnas, et COVID-kriis osutab vajadusele mõelda õpetajahariduse tulevikule. Ta osutas, et ÜRO lastefondi hinnangul on maailma noored kaotanud 1,8 triljonit tundi väärtuslikku õpiaega. Et puudujääke tasa teha tuleb otsida ka uusi lahendusi pedagoogilises töös.

Teadmised peavad arvestama üleilmastumisega kaasnevaid muutusi, tehnoloogia ja keskkonnateadlikkuse arengut, selgitas president Karis. Ta rõhutas, et pandeemiakriisis on riigid näidanud üles solidaarsust teistega. «Eesti on teistele riikidele annetamas üle 1 miljoni vaktsiinidoosi, mis tähendab, et pea iga täiskasvanud, kes Eestis saab vaktsiinidoosi annetab teise kellelegi, kes seda kusagil vajab,» tähendas president.

President mainis, et Tallinn kannab tulevast aastast UNESCO muusikalinna tiitlit, mis võiks paljudele anda põhjuse Eestit külastada.