/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
Isamaa poliitik Kalle Muuli ja Postimehe peatoimetaja Marti Aavik võtsid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» vaatluse alla Valgevene valitsuse migrandirünnaku Poola vastu ning selle mõjud Eestile. Saatejuhid kutsusid üles Eesti piiri paremini kaitsma.
Muuli ja Aavik leidsid, et kui migrandirünnaku juures on midagi rõõmustavat, siis on selleks Poola sirgeselgsus Euroopa Liidu välispiiri kaitsmisel ning Euroopa Liidu üksmeelne toetus Poolale.
Aaviku hinnangul peaks Poola siiski laskma ajakirjanikke ka piiritsooni tegevust jälgima, muidu saavad vabamalt levida vastase propagandakontoris välja mõeldud valed. Muuli argumenteeris vastu, et propagandavaled sünnivad nii või teisiti, neid ära ei hoia.
Migrandirünnaku või hübriidsõja termini asemel kirjeldaks Muuli toimuvat kui sõjalist konflikti Valgevene ja Euroopa Liidu vahel, kus Valgevene kasutab migrante relvana. Seetõttu tema ei arva, et Poola oleks kohustatud lubama ajakirjanikke sõjategevuse piirkonda.
Aavik leidis, et see argument ei päde, sest on olemas ka sõjakorrespondendid. Muuli märkis, et ajakirjanike huvist ta saab aru, aga samamoodi on ligipääsu nõudnud inimõigusorganisatsioonid.
«Mida asja? Minge nõudke Lukašenka käest, kes on inimesed metsa saatnud ja vaadake, kuidas inimesed metsas elavad,» ärgitas ta. «Nad ei ole Poola territooriumil metsas, nad on Valgevene territooriumil metsas. Minge küsige [Valgevene diktaator Aljaksandr] Lukašenka käest, kus on inimõigused, pole vaja seda Poola käest nõuda. Poola, vastupidi, tahab enda territooriumil inimõigusi säilitada.»
Aavik märkis, et Lukašenkalt ei ootagi avatud käitumist. Muuli küsis vastu, et kas see tähendab, et oma sõpru peab kottima. Aavik leidis, et Muuli kasutab liiga tugevaid sõnu, tema rääkis millestki hoopis muust. Aga kokkuvõttes on ka tema hinnangul tegemist detailiga ning tähtis on Poolat igal viisil toetada.