Valitsus eraldas reservist üle 5 miljoni loomakasvatajatele

Maaeluminister Urmas Kruuse tegi 28. oktoobril valitsuskabinetile ettepaneku maksta piima- ja sealihasektorile erakorralist toetust pandeemiast tulenevate turuarengute ning tootmiseks vajalike sisendite hindade tõusu negatiivsete mõjude leevendamiseks.

«Kuigi selle aasta alguses näitasid põllumajandussaaduste hinnad pärast Covid-19 viiruspuhangut põhjustatud langust taastumise märke, pole kokkuostuhinnad loomakasvatuses praeguseks siiski soovitud taset saavutanud,» selgitas maaeluminister Kruuse.

«Lisaks mõjutab ettevõtjate kuludega toimetulekut tootmiseks vajalike sisendite, eelkõige ostusööda ja energiahindade oluline kallinemine. Peamised põllumajandussektorid, kus kasumlikkus on pöördunud negatiivseks, on piima- ja sealihatootmine,» lausus ta.

Toetuse maksimaalne suurus ühe ettevõtja kohta Covid-19 ajutise riigiabi raamistiku alusel antava riigiabi puhul on 225 000 eurot. Kui toetuse taotleja on ületanud riigiabi määra, antakse toetust vähese tähtsusega abina.

Toetuse suurus ühe ettevõtja kohta vähese tähtsusega abina antava toetuse puhul ei tohi ületada 25 000 eurot. Seega on maksimaalne võimalik toetus ettevõtja kohta 250 000 eurot. Piirmäära puhul ettevõtja kohta võetakse arvesse erinevate abiandjate poolt riigiabi ajutise raamistiku alusel antud abi.

Toetuse maksmiseks on vaja taotleda Euroopa komisjonilt riigiabi luba. Praegune riigiabi ajutine raamistik kehtib kuni 31. detsembrini 2021. Euroopa komisjon on teinud ettepaneku pikendada riigiabi ajutist raamistikku kuni 30. juunini 2022.

Täpsemad toetustingimused töötatakse välja lähiajal. Toetuse menetlemisega hakkab tegelema põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA).