Fitness- ja spordiklubid Kallasele: riigi abita enam hakkama ei saa (4)

«Spordiklubid teenindavad väga suurt osa ühiskonnast, inimesi igas eluetapis – alates lastest kuni eakateni ning kannavad hoolt nii vaimse kui füüsilise tervise eest, on osa haiguste ennetusest ja tervise hoolekandest. Alates Covid-19 pandeemia algusest oleme olnud suletud kokku 137 päeva ning ülejäänud perioodi opereerinud rangete piirangute tingimustes. Piirangud on vähendanud spordiklubide külastuste arvu sedavõrd, et igapäevaselt kiirenevas tempos süvenevast august aitab välja vaid valitsuse otsene toetus,» märkis fitness- ja spordiklubide nimel pöördumisele alla kirjutanud MyFitnessi juht Tiina Otsa.

Spordiklubid tõstavad esile, et näiteks Lätis on vastav meede kehtestatud ja seda mitmel korral – iga spordiklubi üüritava ruutmeetri eest maksti toetust 25 eurot, sarnaseid toetusi on eraldanud paljud riigid kogu kriisi jooksul. «Sama meedet vajame ka meie. Täna ja kohe. See on möödapääsmatu ja hädavajalik, kuna fitness- ja spordiklubid on riigi olulised toetajad rahvatervise pikaajalisel edendamisel,» seisab pöördumises.

«Eesti fitness- ja spordiklubid on Eesti terviseinfrastruktuuri väga oluline osa ning sektori kokku kukkumisel ei ole seda võimalik kiiresti taastada. Esimesed klubide sulgemised on juba toimunud, pankrotid ning koondamised tulemas. Treenerid ei saa jääda erialase tööta ning oodata, millal normaalne elu taastub. Kõik, mida on olnud võimalik optimeerida, on juba 1,5 aastat kestnud kriisi jooksul optimeeritud. Lisaks kehtestatud piirangutele ja niigi keerulisele olukorrale on tõusnud ka spordiklubide kommunaalkulud olulisel määral ning lähiajal pole probleemile samuti leevendust oodata,» rõhutavad klubid.

«Kui klubid sulgeme ja töötajad koondame, vahetavad inimesed suure tõenäosusega eriala ning ei pruugi enam kunagi naasta. Tänane toetus väldib Eesti tervisetaristu aastatepikkust kiratsemist ja lähikuudel kunstlikusse koomasse viimist. Halvema stsenaariumi korral hävib suur osa aastakümnetega tehtud terviseedendamise tööst,» seisab pöördumises.

Enne kriisi tegelesid oma tervisega fitness- ja spordiklubides umbes 200 000 inimest. «Meie jaoks ei ole küsimus valitsuse hinnangul vajalikes piirangutes, vaid selles, et need piirangud sunnivad langetama otsuseid, mis lammutavad Eesti tervise infrastruktuuri üht võtmealustala. Koondama töötajaid ning sulgema klubisid. Hetkel tegutsevad valdkonna ettevõtted kuni poole käibekaotusega, on tekkinud võlgnevused ja maksehäired ning ei ole võimalik maksta töötasusid – see ei ole kestlik perspektiiv. Eestis puuduvad riigipoolsed toetused, mis on kogu Euroopas täiesti erakordne,» on klubid mures.

«Praktiliselt kogu finants- ja administratiivne koormus on Covid-19 piirangutega pandud eraettevõtjatele, mis on täiesti vale. Eelkõige seetõttu, et kriis puudutab osasid majandussektoreid oluliselt valusamalt kui teisi ning neid ei ole võimalik kahju eest ilma solidaarsustoeta kuidagi kaitsta,» leiavad klubid. «Täiesti valeks peame olukorda, kus valitsus on fitnessklubide käsitlemisel jätnud kõrvale rahva tervise ning tervisliku eluviisi tähtsuse koos selle tagamiseks vajalike võimalustega. Valitsus peab suutma teha vahet, millised on küllalt lihtsasti edasi lükatavad ja millised on kvaliteetseks eluks vajalikud möödapääsmatud tegevused ja harrastused.»

Pöördunute kinnituse on kindel ka see, et fitness-klubid on keskmisest madalama riskiastmega Covid-19 leviku kohad, kuid liigitatakse pigem kõrgema riskiastme kategooriasse. Tunduvalt madalamat riski toetavad mitmed rahvusvahelised uurimused. Trenni lähevad reeglina terved ja end hästitundvad inimesed. Trenni tehakse hajutatult ning keskmisest palju parema ventilatsiooni tingimustes kui seda on ventilatsioon kontorites, kauplustes või ühistranspordis.

«Fitness on linnastunud ühiskonnas ja meie kliimat arvestades üks tõhusamaid viise säilitada regulaarne liikumisharrastus, riik ei tohi inimestelt seda võimalust võtta ei kriisi ajal ega selle järel – jättes klubid erakordselt raskel ajal toetuseta. Kokku vajavad Eesti fitness- ja spordiklubid kohe vähemalt 30 miljonit eurot toetust,» seisab pöördumises.

Klubid leiavad, et arvestades kehtivaid piiranguid tuleks toetada Eesti fitness- ja spordiklubisid 1. oktoobrist kuni 30. juunini 2022 või piirangute lõppemiseni 25 euroga spordiklubide reaalse üüripinna ruutmeetri kohta kuus. Toetuse maksmise aluseks tuleks võtta spordiklubide üldpind, mitte spordiregistris kajastatud pind, kuna viimane sisaldab vaid otsest sportimise ala ning moodustab tegelikest ruutmeetritest vaid ligi 60 protsenti.

Samuti tuleks klubide hinnangul alandada fitness- ja spordiklubide käibemaksu seniselt 20 protsendilt üheksale, et leevendada kahju ning tagada tervisetaristu jätkusuutlikkus. Samasugune käibemaksu erisus tehti spordiklubidele Leedus 2021 aastal. Madalamad käibemaksumäärad fitness- ja spordiklubidele on standardiks paljudes riikides maailmas, näiteks Norras, Rootsis, Soomes ja Poolas.

«Tulen alustada koheselt läbirääkimisi, kuidas spordiklubisid toetada. Meie tegevus on viidud väga suurde kriisi. Spordiklubisid opereerivad ettevõtted, töötajad ning tervisespordiharrastajad loodavad riigi toetusele ning abile,» seisab pöördumises.