Kemerovo kuritegeliku jõugu süüdimõistmine jõustus lõplikult

Kohtuasi siiski veel päris läbi ei ole, kuna riigikohus hakkab menetlema prokuröri kaebust. "Kuna prokurör kaheksa süüdimõistetu süü ja karistuse küsimustes ringkonnakohtu lahendit ei vaidlustanud, siis selles osas on nüüd kohtuotsus jõustunud. Menetlusse võetud prokuröri kassatsioon puudutab põhiliselt vara konfiskeerimist ja süüdistatava Robert Gribovski õigeksmõistmist. Konfiskeerimise osas on vaidluse all ühe asitõendi vaatlusprotokolli lubatavus tõendina. Gribovski puhul jättis aga maakohus tõendite hulgast kõrvale jälitustoimingu protokolli tõlke, mille oli väidetavalt koostanud üks tõlkija ja alla oli kirjutanud teine. Riigikohus arutab nüüd, kas neid tõendeid tohib kriminaalasja lahendamisel kasutada või mitte," ütles BNS-ile riigikohtu pressiesindaja.

Viimati tuli selles kaasuses kohtulahend tänavu juuni keskel, kui Tallinna Ringkonnakohus tühistas Venemaa kodanikust 59-aastasele Gulevitšile maakohtus määratud kaheksa-aastase vangistuse ning mõistis talle uue otsusega kuritegeliku ühenduse moodustamise ja juhtimise eest 12-aastase vanglakaristuse. Ringkonnakohus kohaldas Gulevitši suhtes lisakaristusena Eesti vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 10 aastaks, mida kohaldatakse tema suhtes pärast karistuse ära kandmist.

Ringkonnakohus mõistis Gulevitši lähimale abilisele, 51-aastasele Aleksandr Kozlovile varasema 12-aastase vangistuse asemel 16-aastase vanglakaristuse.

Ringkonnakohus karmistas ka ülejäänud süüdistatavate karistusi.

«Prokuratuuril on hea meel, et ringkonnakohus nõustus tänase otsusega prokuratuuri seisukohtadega selles, et kuritegeliku ühenduse süüdistusega kohtu alla antud Vjatšeslav Gulevitš ja tema kaaskohtualused väärivad neile etteheidetavate tegude eest märkimisväärselt suuremaid karistusi kui maakohus neile möödunud aastal mõistis,» ütles suvel riigiprokurör Vahur Verte BNS-ile.

«Samuti on hea meel selle üle, et kohus rahuldas prokuratuuri taotluse ning kohaldas V. Gulevichi suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga maksimaalseks perioodiks ehk kümneks aastaks, mis viiakse täide pärast karistuse ära kandmist,» märkis ta.

«Selliselt on tõenäoliselt vahefinišisse jõudnud järjekordne suur üheksakümnendatest tuntud kuritegeliku ühenduse kriminaalasi. Prokuratuur tutvub ringkonnakohtu 95-leheküljelise otsusega ning otsustab seejärel, kas ja millises ulatuses küsida kassatsiooni korras riigikohtult mõne menetlusliku küsimuse osas seisukohta,» selgitas Verte.

Gulevitši kaitsja Vladimir Sadekov leidis apellatsioonkaebuses, et tema kaitsealune tulnuks õigeks mõista. Ka teiste süüdistatavate advokaadid taotlesid ringkonnakohtult oma kaitsealuste õigeksmõistmist.

Jõuku kuulumises tunnistas kohus mõlemas astmes süüdi Ilja Drovnjašini, Aleksandr Polehha, Andres Ilmi, Ilgam Ragimovi, Konstantin Kartsevi, Andrei Vaskini ja mõistis neile vangistused, millest pikim on Ragimõvile mõistetud 14-aastane vangistus.

Maakohus mõistis õigeks jõuku kuulumise süüdistuses Robert Gribovski ning selles osas jäi ka ringkonnakohtus asi muutmata.

Samas kriminaalasjas on varem saanud kokkuleppemenetluses vanglakaristused vahemikus neljast aastast kuni kaheksa aastani kuus meest.

Süüdistuse järgi tegeles Kemerovo kuritegelik ühendus narkokuritegude ja väljapressimistega ning pakkus kuritegeliku taustaga ärimeestele oma kaitset.

Keskkriminaalpolitsei tegi 2016. aasta alguses alustatud uurimises koostööd Hispaania politseiga. Esimeste avalike menetlustoiminguteni jõudis keskkriminaalpolitsei 2017. aasta suvel, kui politsei ühisoperatsiooni käigus peeti Eestis ja Hispaanias kinni neli meest.

Kuritegelikku ühenduse juhtimises kahtlustatud Gulevitši võttis kinni Hispaania politsei 2017. aasta augusti alguses Malaga provintsis Mijases ning juba kuu aega hiljem toimetati ta sealt Eestisse, kus ta vahistati.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo talituse juht Ago Leis on märkinud, et aastakümneid Eestis tegutsenud Kemerovo kuritegeliku ühenduse liikmete kohtu alla saatmisega andsid õiguskaitseorganid organiseeritud kuritegevusele tugeva signaali.

«Tegemist oli suurt mõjuvõimu omanud ühendusega, kus olid selgelt jaotatud ülesanded ja rollid. Olenemata konspiratsioonist ja kurjategijate soovist varjatuks jääda, suutsime sellegipoolest nendeni jõuda ning ka leida piisavalt tõendeid narkokuritegude toimepaneku kohta,» ütles Leis.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.