Boroditš: surugaasile praegu alternatiivi ei ole (2)

Tallinna Linnatranspordi juhatuse esimees Deniss Boroditš ütles, et kuigi Eesti positsioon taastuvkütuste kasutamisel on muust Euroopast maha jäänud, siis on Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärgid transpordisektoris siiski realistlikud, kuid nende täitmine sõltub ennekõike sellest, kuidas toetavad Euroopa ja ka kohaliku riigi meetmed kiiremaid üleminekuprotsesse.

«Üleminek gaasibussidele on teinud Tallinna linnatranspordist suurima transpordisektori surugaasi tarbija Eestis. Täna teenindavad pealinna juba 200 surugaasil sõitvat bussi ning lähiaastal lisanduvad veel 150 gaasibussi. Oluline on märkida, et planeeritud 350 gaasibussi tarbivad aastas ca 200 GWh surugaasi. Võrdluseks, Eesti 2020. aasta biometaanitootmise kogumaht oli 97,4 GWh ja selle aasta tootmismaht kuni 150. Ilmselgelt ületab nõudlus pakkumist. Me väga loodame, et suurenenud nõudlus annab tootjatele põhjust tootmismahte suurendada, see soodustab konkurentsi ja seeläbi ka keskkonnasõbralike kütuste kättesaadavus,» rääkis Boroditš.

Täna Kadaka teel regiooni suurima surugaasitankla avanud BioForce Infra juhatuse esimees Henry Uljas nentis, et nende üks oluline prioriteet on kindlasti biometaani osakaalu suurendamine transpordisektoris ning nemad plaanivad lähiajal biometaani osakaalu kasvatada, suunates selle Tallinna Linnatranspordi gaasibussidesse.

Kui rääkida muudest taastuvkütustest, siis Boroditši sõnul ei paku praegu mitte ükski Eestis tegutsev ettevõte piisavalt töökindlaid ja reisijate ootustele vastavaid lahendusi, mida paralleelselt surugaasiga kasutusele võtta.

«Elektribusside katsetamise kõrval jälgib TLT ka vesinikkütusel töötavate busside vallas toimuvaid arenguid ning kui tehnoloogia jõuab nõutavale tasemele, on TLT valmis alustama katsetamiste ja pilootprojektidega. Samas peab vesiniktransport muutuma nii veeremi kui ka kütuse hinna osas konkureerivaks gaasi- ja elektribussidega,» rääkis Boroditš.

Ta lisas, et vesinikkütusele üleminekuks vajalik eeltöö peab toimuma tihedas koostöös riigiga, kaasates selleks nii linna kui ka Euroopa Liidu fondide rohepöördeks mõeldud raha.

Tehnoloogia arenedes ning vesinikuturu aktiviseerudes, kaalub Tallinn kindlasti ühistranspordis vesiniktehnoloogia kasutuselevõttu. «Enne elektri- või vesiniktehnoloogia kasutuselevõtuga alustamist peavad olema Euroopa, Eesti ja ka kohalike regioonide põhised pikaajalised kokkulepped, kuidas terviklikult süsteemi ühes tempos arendada,» nentis Boroditš.