Ametiühingud kavandavad järgnevatel nädalatel üle-eestilist streigilainet

Riigikogu õiguskomisjonis hääletas ametiühingute taotluste poolt vaid kaks liiget, ülejäänud olid vastu. See tähendab, et eelnõu läheb 22. veebruaril riigikogu teisele lugemisele peaaegu muutmatul kujul – eelnõusse tehti ainult kolm väikest muudatust.

Kuigi õiguskomisjon nõustus keskliidu muudatusettepanekud riigikogu ees hääletusele panema, on võimalused nende seadusse jõudmiseks pea olematud.

«Tänane riigikogu otsus näitab, et dialoogi ei väärtustata ja tahetakse otsustada jõupositsioonilt, kuulamata ära sisulisi argumente,» ütles ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga. «Seetõttu otsustas juhatus, et korraldame mitmesuguseid protestiaktisoone, mille eesmärk on levitada sõnumit, et dialoog on parem kui monoloog.»

Esimene miiting toimub eeloleval laupäeval kell 11.30 Tallinnas Kanuti aias. Selle järgneval nädalal on kavas pikettide, koosolekute ja ürituste korraldamine teistes linnades ja ettevõtetes. Kus täpselt ja mil moel riigikogu seisukoha vastu meelt avaldama hakatakse, otsustavad keskliidu liikmesorganisatsioonid ise. «Kõige lõpuks on 5. märtsiks kavandatud üks streigilaine, mis peaks haakuma ka õpetajate streigiga 7.-9. märtsini,» ütles Taliga.

Ametiühingud pelgavad töötülisid

Riigikogu õiguskomisjon võttis kollektiivlepingu seaduse muutmise ette, kuna õiguskantsler viitas mullu juunis oma märgukirjas, et praegune olukord ei ole põhiseadusega kooskõlas.

Nimelt märkis õiguskantsler, et kehtiv seadus, mille kohaselt tuleb kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes osapooltel täita kollektiivlepingu tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni, on vastuolus põhiseaduses sätestatud lepinguvabadusega, kollektiivlepingu sõlmimise vabadusega ning ettevõtlusvabadusega.

Seadusemuudatusega pakub õiguskomisjon välja, et kollektiivlepingu kehtivustähtaja saabudes muutub leping automaatselt tähtajatuks ning seejärel võivad osapooled sellest kolm kuud ette teatades üles öelda.

Eelnõu vastu on asunud sõdima ametiühingute keskliit, kes leiab, et seadusemuudatus rikub rahvusvahelisi lepinguid, suurendab pingeid ja konflikte tööelus ja rikub töötajate õigusi.

Taliga sõnul tähendaks kollektiivlepingute varasem lõpetamine seda, et sagenevad tülid tööandjate ja –võtjate vahel. Näiteks võib eeldada, et tööandjad hakkavad töötajaid survestama, et palgad oleksid minimaalsed, mis seaduses kirja pandud. Ametiühingud pelgavad ka seda, et kui kollektiivlepe muutub kergesti lõpetatavaks, tekib tööandjatel huvi kollektiivlepinguid üldse mitte sõlmida. Pidevad läbirääkimised ja võimalikud protestiaktsioonid oleksid aga mõlema poole jaoks ressursi raiskamine.

Eestis on praegu sõlmitud üle 900 kollektiivlepingu ja uus seadus puudutaks neist umbes 800, mis on muutunud tähtajatuks.