Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Eksabikaasa terror tekitas hirmujudinaid

Copy
Mati ise oma tegusid ei eita. «Selle suguvõsa naispere genereeris ühtseid mõtteid ja planeerisid või kooskõlastasid tegevusi minu vastu,» ütles ta, kuid ei salanud, et oli vihane ja kättemaksuhimuline. «Ma tahtsin mentaalselt talle haiget teha. Teadsin,et ta tegeles ravitsemisega ning uskus teatud asju. Näiteks kasutas pendleid ja uskus sektidesse.»
Mati ise oma tegusid ei eita. «Selle suguvõsa naispere genereeris ühtseid mõtteid ja planeerisid või kooskõlastasid tegevusi minu vastu,» ütles ta, kuid ei salanud, et oli vihane ja kättemaksuhimuline. «Ma tahtsin mentaalselt talle haiget teha. Teadsin,et ta tegeles ravitsemisega ning uskus teatud asju. Näiteks kasutas pendleid ja uskus sektidesse.»  Foto: Kollaaž: Aili Väronen

Vaikne väikelinna surnuaed, esivanemate haud. Kalmu sisse on löödud vikat. Vikatile riputatud köis, mille otsas kõlgub poomissõlme silmuses kaltsunukk. See on hoiatus Viivika* eksmehelt. Selle hirmujudinaid tekitava ülespaneku avastab naine pärast 15-aastasest kooselust lahkuminekut. Mati on solvunud ning tema silmis pole muud pääseteed kui hulluks ajav terror. See on üks lugu paljudest omataolistest, kuid millega on võimalik tänases karistusseadustikus sellised hirmutajad vastutusele võtta.

Kui Viivika (nimi kannatanu kaitseks muudetud) 2017. aastal oma mehest lahku läks, algas põrgu. Lahkuminekuga Mati lõpuni ei nõustunud. Karistuse oli ära teeninud kogu Viivika lähikond. Kui nad 2019. aastal lõpuks kohtu abiga ära lahutati, leidis mees uue venelannast naise. Kirjelduste järgi Viivikaga väga sarnase. Kõhe kokkusattumus või mitte, kuid isegi sünnipäev oli Mati uuel naisel samal päeval Viivikaga. Umbes aasta pärast seda saabus Viivika sünnipäeval talle venekeelne SMS: «Sinu peale on pandud needus!». Paaril järgneval kuul saabusid veel mõned hoiatavad kirillitsas tekstijupid nagu «Te kõik surete, see pole nali!» ja «Sinu pea kohal hõljub needus, valva laste järele!».

Riiete vahel oli õõvastav leid

Tagasi üles