380-aastane Kuningamänd kandideerib Euroopa aasta puu konkursil

Suurendamaks meie puu šansse kõrgetasemelisel võistlusel, ootavad korraldajad meenutusi ja lugusid inimestelt, kelle elutee neid Kuningamänniga kokku on viinud.

Looduse- ja rännumees Hendrik Relve, kes on põlispuid uurinud, toob Kuningamänni puhul välja nii selle mõõtmed kui ka kultuurilise väärtuse. «Umbes 380-aastane puuvana on teadaolevalt mahult Eesti suurim puu – tüve ruumala ulatub 13 kuupmeetrini. Kõrguselt ja jämeduselt on Eestis ka suuremaid puid, kuid Kuningamänni eriline väärtus on seotud metsandusharidusega, mida sealkandis sada aastat on jagatud,» sõnas Relve.

Neile, kes Tartumaal Kastre vallas Järvselja külas kõrguvat Kuningamändi oma silmaga veel näinud pole, soovitas Relve põnevat õpperada. «Kuningamänni juurest möödub Järvselja õpperada, mille ääres saab näha ka ürgmetsa ehk Eesti vanimat metsakaitseala,» lausus Relve.

Sealses põlismetsas pole tehtud ligi sada aastat ühtki raiet ega koristatud surnud puid või tuulemurdu ning nii saab rajal liikudes aimu, milline näeb Eesti oludes välja tõeline ürgmets.

Järvselja Kuningamänniga (levinud nimi ka Kuningmänd) seotud lood on oodatud aasta lõpuni e-posti aadressil aastapuu@loodushoiufond.ee. Saabunud lugude põhjal pannakse kokku Kuningamänni lugu, mida esitletakse Euroopale.

Eesti on aasta puu konkursist osa võtnud kolmel korral, 2015. aastal viis arborist Heiki Hanso võiduni Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme. Veel on Eestit esindanud Tamme-Lauri tamm ja Russalka tamm.