/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
Saates «Olukorrast ajakirjanduses» rääkis telekultuuri professor, äsja ilmunud paksu «Digiajastu teleraamatu» autor Hagi Šein Väino Koorbergile, kuidas on muutunud televisiooni tähendus ja roll ajas, milline võiks olla avalik-õigusliku ja eratelevisiooni vahekord ja roll Eestis, kas televisiooni peaks toetama või reguleerima ning kuidas Eesti telekanalitel üleilmses tehnoloogia- ja kultuurisõjas ellu jääda.
Šein kirjeldas, et digiajastu kõige suurem muudatus televisioonis on võimalus lahti saada konkreetsest ajast, ruumist ja vahendist. Televisioon on muutunud järelvaadatavaks, tellitavaks-tasuliseks, mitmel platvormil tarbitavaks. See on toonud juurde uusi kanaleid ja uusi teleteenuste vorme.
Šein lisas, et digiajastu muudatused jätkuvad ning pole teada, millega kõik lõppeb. Tema sõnul on juba praegu aga tegemist põhimõttelise katkestava pöördega.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/22/13066713t1h8774.jpg)
Koorberg päris, kas paljuräägitud televisiooni surm on digiajastu tõttu rohkem silmapiiril. Šein vastas, et tegemist on haibitud jutuga, pigem saab rääkida televisiooni kuldajast digitaalses maailmas. Televisiooni sisu pole tema hinnangul erilist revolutsiooni läbi teinud, revolutsioon on pigem tehnoloogilises, kättetoimetamisvahendite ja auditooriumi kõnetamise valdkonnas.
Šein ei näe suurt probleemi globaalsete platvormide kasutamises. «Meie põhiline mure on selles, et saaksime oma kultuuri sellesama digikultuuri kaudu arendada, tugevdada, inimesteni viia, see on minu meelest põhiküsimus,» sõnas ta.
«Kuidas hoida Eesti oma kultuuri audiovisuaalses keskkonnas, kuidas tagada sellele kättesaadavus, prioritiseeritavus, inimestele vajalikkus. Kuidas konsolideerida suhteliselt piiratud ressursse, nii inim-, tehnoloogilisi kui raharessurssi selles keskkonnas, on minu meelest A ja O,» jätkas Šein.
Koorberg päris, kas kultuuri hoidmine peaks olema avalik-õigusliku ringhäälingu kohustus, milline roll peaks olema kommertsmeedial ja millised on koostöövõimalused. Šein leidis, et mõlemal on oma roll, küsimuseks on, kas ressurssi jätkub. Riik annab ERRile raha, et see oma põhiseaduslikke ülesandeid kultuuripärandi hoidmisel täita saaks. Erameedia on tema hinnangul suuresti ärimudelite vangis. Kui eelmisel aastal kukkus reklaamiraha 17 protsenti, siis see on ärile suur löök.