Biden pidas oma sünnikodus kõne kulutamisplaanidele toetuse saamiseks

«Ameerika on endiselt maailma suurim majandus, kuid me riskime rahvana oma eeliste kaotamisega. Me pole juba aastakümneid infrastruktuuriarvet nii-öelda vastu võtnud. Lõpmatuseni see kesta ei saa ja seda peaksid kõik probleemideta mõistma,» kirjeldas Biden erimeelsusi USA infrastruktuuri moderniseerimisel.

«Kaks arutatavat seaduseelnõu, millest üks on infrastruktuuri parandamiseks ning teine ​​lastehoiu ja muude sotsiaalsete kulutuste rahastamiseks, puhuvad majandusele uue elu sisse,» lubas Biden oma kõnes.

Kokku 1,2 triljoni dollariline plaan USA sildade, teede ja raudteede parandamiseks ripub juuksekarva otsas koos veelgi suurema kavaga suurendada sotsiaalkulutusi, mis Bideni sõnul kujutaks endast ajaloolist abi raskustes lihtrahvale.

Kuna demokraatide vasaktiib ja mõõdukad pole pakettide suuruses üksmeelele jõudnud ja ähvardavad eelnõud torpedeerida, on kaalul Bideni terve presidentuur.

«Kuulge, siin on Ameerika Ühendriigid, pagan võtaks. Mida me siin teeme?» väljendas Biden frustratsiooni eelnõude toppamise päras kongressis.

Peamine tüliõun on sotsiaalkulutuste pakett. Biden pakkus algul selle mahuks 3,5 triljonit dollarit, kuid see mõte on selgelt maha maetud.

Valge Maja on nüüd vihjanud, et oleks nõus 1,9 triljoni kuni 2,2 triljoniga, kuid demokraatide mõõduka tiiva juhtfiguur senaator Joe Manchin nõuab selle kärpimist 1,5 triljonile.

Scrantonis veetis Biden osa oma lapsepõlvest ja sellest on saanud keskne osa tema poliitilisest kuvandist. Ehkki linn oli kesksel kohal tema kampaanias Donald Trumpi vastu, pole ta alates presidendiks saamisest seal veel käinud.

«Seal said paika minu väärtused: kõva töö ja teiste kohtlemine väärikusega. Need väärtused on minu programmi keskmes,» teatas Biden reisi eel suhtlusvõrgustiku Twitter vahendusel.

Töölis- ja keskklassi ameeriklaste meelitamine oli osa Bideni strateegiast kukutada Trump, kes tuli võimule kummalise lubadusega, et New Yorgi miljardärina seisab ta «unustatud töörahva» eest.

Bideni visiidi eesmärk on tuletada demokraatidest seadusandjatele meelde, et leppeni mittejõudmisel võivad nad ilma jääda otsustavatest häältest kaalukeeleosariikides.

Demokraadid on üldiselt üksmeelel, et oma habrast ülekaalu kongressi mõlemas kojas tuleb seaduste läbisurumiseks kasutada, kuni veel saab. Veidi enam kui aasta pärast toimuvad vahevalimised, kus erakond võib napi enamuse ühes või mõlemas kojas vabariiklastele kaotada.

«Mõlemad eelnõud koondavad kõik selle, millest ma valimiskampaania käigus rääkisin. Kaheksakümmend üks miljonit inimest hääletas minu poolt. Neid oli rohkem, kui kunagi varem Ameerika ajaloos. Nende hääl väärib ärakuulamist,» manitses president demokraate üksmeelele jõudma.

Pärast teisipäevasi kohtumisi vasakpoolsete ja mõõdukatega teatas Biden, et on kindlam võimaluses parteis tekkinud erimeelsused ületada, edastas Valge Maja pressisekretär.

Optimismi väljendas ka kongresmen Pramila Jayapal, kes on vedanud progressiivse tiiva üleskutseid kulutusi suurendada.

Senati enamuse juht Chuck Schumer ütles ajakirjanikele, et on «universaalne üksmeel» leppeni jõudmiseks veel sel nädalal.

«Oleme jõudmas kokkuleppele. Tahame selle nädala lõpuks asja lõpule viia. Igaüks peab tegema kompromisse, kui soovime leida selle seadusandlikult magusa koha, millega kõik rahul oleksid,» ütles kolmapäeval Schumer.