Päästjad kutsuvad liiklejaid üles alarmsõidukile teed andma

Igal aastal juhtub alarmsõidukitega ligi 185 liiklusõnnetust, mis on tingitud erinevatest asjaoludest. Mõnikord saavad reageerivale alarmsõidukile saatuslikuks rasked ilmastikuolud, kuid harvad pole ka olukorrad, kus liiklusõnnetus juhtub kaasliiklejate vähese tähelepanelikkuse tõttu.

Operatiivsõidukiga juhtunud õnnetusel on enamasti rasked tagajärjed – abivajaja rolli võivad sattuda päästjad, kiirabitöötajad või politseinikud ning need, kellele appi kiirustati, peavad abi saabumist ootama kauem.

«Väljakutsele reageeriva üksuse jaoks on arvel iga sekund – sõiduki sisse lülitatud alarm näitab, et reageeritakse sündmusele, kus keegi on hädas ning ta vajab kiiret abi. Seetõttu on oluline, et sellega arvestaksid ka kaasliiklejad – nii sõidukijuhid kui ka jalakäijad,» selgitas päästeameti päästetöö osakonna valmisoleku talituse juhataja Leho Lemsalu.

«Paraku tuleb ette olukordi, kui alarmsõidukile ei anta teed ega vabastata piisavalt kiiresti sõidurada. Sellega kaotab väljakutsele kiirustav meeskond väärtuslikku aega ning nii mõnigi sündmus võib võtta veelgi tõsisemaid pöördeid,» lisas Lemsalu.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse välijuht Villu Küttner ütles, et alarmsõidukitega peavad arvestama ka jalakäijad ning ratturid. «Alarmsõidukid lähenevad oodatust palju kiiremini ning seepärast on kergliiklejatel väga oluline tõsta pilk ning jälgida liikluses toimuvat,» manitses Küttner.

Paraku võib lähenev alarmsõiduk tema sõnul kuulmata jääda, kui kõrvus mängib klappidest kostev vali muusika. «Seepärast tuleb iga kord enne tee ületamist veenduda ohutuses. Jalakäijad peavad samuti alarmi andva pääste-, politsei- või kiirabisõiduki läbi laskma, sest ka kõigest paarisekundilisest viivitusest võib sõltuda kellegi elu või ohutus,» lisas Küttner.