Galerii ⟩ Tallinnas avati esimese maailmasõja järgsele Euroopale keskenduv suurnäitus

Interaktiivne näitus on katse mõtestada sõdadevahelise perioodi tormilist algust, pöörates erilist tähelepanu Kesk- ja Ida-Euroopa ajaloole. Näitus käsitleb aastatel 1918–1923 Euroopas toimunud erakordseid kultuurilisi, majanduslikke ja teisi muutusi.

«Tahame näidata, et tunnetame tänaseni 100 aasta taguse sündmuse tagajärgi. Pärast esimest maailmasõda siinses regioonis toimunud protsesside erinevaid tõlgendusi võrreldes saame esitada ka üksikute rahvaste erinevaid tundmusi ja kollektiivses mälus sellest konfliktist säilinud mälupiltide mitmekesisust,» rääkis professor Jan Rydel, Euroopa mälu solidaarsuse võrgustiku (ENRS) Poola koordinaator.

Näitus on eesti ja inglise keeles ning koosneb interaktiivsel kujul enam kui 200 arhiivimaterjalist – fotodest, dokumentidest, filmidest, kaartidest ja isiklikest mälestustest. Euroopa rahvaste mällu sööbisid 1918.–1923. aasta sündmused erinevalt, mistõttu otsustasid näituse autorid esitleda suure sõja ajalugu ja selle tagajärgi piirkondlikust vaatenurgast lähtudes. Sel moel arendab näitus rahvusvahelist ajalookäsitlust ning austab erinevaid kogemusi ja tundeid.

«Eesti jaoks on need paljudele rahvastele kannatusi täis aastad kahtlemata positiivse märgiga. Neil aastail rajati rahvusvahelist olukorda oskuslikult ära kasutades iseseisev Eesti riik,» sõnas Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu.

Rändnäitust «Pärast suurt sõda. Uus Euroopa 1918–1923» on rahvusvaheliselt eksponeeritud juba kolm aastat ning on seni külastanud üheksat linna. Näitus on rahastatud Poola kultuuri-, rahvuspärandi ja spordiministeeriumi vahenditest programmi NIEPODLEGŁA raames aastateks 2017–2022.

Esimene maailmasõda (1914–1918) muutis Euroopa palet totaalselt. Nelja impeeriumi varemetele tekkis mitmeid uusi riike. Peaaegu kõik piirid märgiti uuesti maha. Uued piirid kujunesid mitmetel juhtudel relvastatud konfliktide tagajärjel, mis leidsid aset viie sõjajärgse aasta jooksul. Mitmel pool lõppesid need protsessid alles 1923. aasta paiku. Mõned riigid nägid sõja tulemust tohutu tragöödiana, kuid teiste jaoks oli tegemist iseseisvuspüüdluste kulminatsiooniga. Kõiki riike ühendasid aga laastavast sõjast tingitud ülesehitustöö ja moderniseerimispüüdlused, mida varjutasid mitte ainult poliitilised, vaid ka sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised muutused.

Näituse kuraatorid on dr Bartosz Dziewanowski-Stefańczyk (ENRS) ja dr Robert Żurek. Näituse tõlkisid eesti keelde Marje Einre ja Toomas Hiio. Eestikeelse versiooni toimetajad on Katrin Raid ja Toomas Hiio.

Lisateavet projekti, näituse ja rahvusvahelise ringreisi ettevalmistamisega seotud ekspertide kohta leiab veebilehelt www.enrs.eu/afterthegreatwar.