:format(webp)/nginx/o/2021/10/08/14125445t1hd633.png)
Kolmapäeval meenutas Postimees vaba Eesti esimest ja viimast hukkamist 1991. aastal, kui oma lõpu leidis mõrvar Rein Oruste. Mahalaskmise läbi võinuks elu jätta ka julm pedofiilist mõrvar Vassili Otškalenko, ent 90. aastate alguse Eesti euroopalik suund tegi võimalikuks, et 1993. aastal surma mõistetud mehe karistus muudeti president Lennart Meri amnestiaga 1997. aastal eluaegseks vanglakaristuseks.
Praegu aga jalutab vägistajast lastemõrvar juba aeg-ajalt vaba mehena kodulinnas Haapsalus ringi ning tekitab kohalikes õudu.
Kuidas on see võimalik? Nimelt näeb seadus ette, et kui eluaegne vang on karistusest ära kandnud vähemalt 23 aastat, võimaldab vangistusseadus ta paigutada avavanglasse. Riigikohus on möödunud aasta novembris leidnud, et kui kinnipeetaval on vabanemisperspektiiv, siis tuleks ta enne vabastamist suunata avavanglasse. «Seal saab vang harjuda leebema režiimiga, aga teisalt on võimalik jälgida tema käitumist vähem kontrollitud keskkonnas,» seisab otsuses.
/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)