Petturid kasutavad nende kontrolli all olevaid veebilehti eri eesmärkidel

Riigi infosüsteemide ameti (RIA) intsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juhataja Tõnu Tammeri kinnitusel ei ole neile kõnealustest õngitsuskirjadest teateid laekunud.

«Teie poolt kirjeldatud informatsioonist lähtuvalt tundub olevat tegemist üsna tavapäraseks saanud Facebookis levitavate õngitsustega – küberkelmid jäljendavad sihtmärgiks valitud ettevõtte tarbijamängu ja saadavad võltsprofiili alt inimestele teavitusi, et nad on võitnud tarbijamängu,» tähendas Tammer.

Tema sõnul on selliste libamängude eesmärk suunata inimesed petturite kontrolli all olevatele veebilehtedele, mis võivad täita erinevaid eesmärke. «Näiteks võib võltsveebileht nakatada külastaja poolt kasutatavat seadet pahavaraga ja/või üritatakse selle veebilehe kaudu õngitseda külastaja andmeid,» selgitas ekspert.

Tõnu Tammer lisas, et RIA-t on sellel aastal teavitatud vähemalt neljast sarnasest juhtumist. «Säärastest pettustest on kirjutanud Lidl, GoldTime ja Rademar. Ettevõtteid, keda sellised pettused on puudutanud, on aga rohkem. Sarnastest juhtumitest on meile hiljuti teada andnud ka reisikorraldusettevõte ja restoranikett,» sedastas ta.

Tammer tähendas, et Facebookis saab luua kontosid kerge vaevaga ja piiramatult, mistõttu ei pruugi tegu olla ühe konkreetse isikuga, kes on nende pettuste taga. «Menetlusõigust RIA-l ei ole, mistõttu tuleks sellel teemal pöörduda politsei- ja piirivalveameti poole ja uurida sealt, kui tõenäoline on tuvastada selliste pettuste taga olevad inimesed,» selgitas Tõnu Tammer.