TAGASIVAADE ⟩ Mis seadused jättis Kaljulaid välja kuulutamata? Mitu vangi sai armu? (15)

Väljakuulutamata jäi kuus seadust

Kaljulaid kuulutas oma ametiaja jooksul otsusega välja 498 seadust ning jättis välja kuulutamata kuus seadust, edastas presidendi kantselei.

2017. aastal jättis Kaljulaid välja kuulutamata magustatud joogi maksu seaduse. Riigikogu otsustas seadust uuesti menetleda, kuid seadus kukkus seoses riigikogu vahetusega menetlusest välja.

2019. aasta veebruaris jättis Kaljulaid välja kuulutamata kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse. Mais võttis riigikogu seaduse muutmatul kujul vastu. Juunis esitas president riigikohtule taotluse tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus tunnistaski seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks.

2020. aasta jaanuaris jättis president välja kuulutamata kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ehk pensionireformi seaduse. Veebruaris võttis riigikogu seaduse muutmata kujul vastu. Märtsis esitas president riigikohtule taotluse tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Oktoobris jättis riigikohus presidendi taotluse rahuldamata ja president kuulutas seaduse välja.

Sama aasta aprillis jättis president välja kuulutamata päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse. Juunis võttis riigikogu seaduse muudetud kujul vastu ning president kulutas seaduse välja.

Eelmise aasta juunis jättis president välja kuulutamata välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning tänavu septembris kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Riigikogu ei ole neid seadusi veel menetlenud.

Ligi 500 armuandmispalvet

Oma ametiaja jooksul rahuldas Kaljulaid kokku kaheksa armuandmispalvet ja jättis rahuldamata 469.

Kaljulaid andis armu näiteks laskemoona ja lõhkeseadeldise ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud endisele missioonisõdurile Aleksander Ilvesele kui ka retseptiravimite väljapetmise eest vangi saadetud kolme lapse emale. Niisamuti andis ta armu Eesti ühele vastuolulisemale eluaegsele vangile, nelja inimese tapmise eest ligi 20 aastat vangis istunud Anatoli Nikolajevile.

739 riiklikku teenetemärki

Kaljulaid andis oma ametiaja jooksul välja 739 riiklikku teenetemärki, neist 657 vabariigi aastapäeva puhul, edastas presidendi kantselei. Ülejäänud teenetemärgid andis Kaljulaid riigivisiitide puhul ning lahkuvatele suursaadikutele.

2016. aastal andis Kaljulaid välja vaid ühe riikliku teenetemärgi. 2017. aastal andis Kaljulaid kokku 119 riiklikku teenetemärki, neist 113 vabariigi aastapäeva puhul. 2018. aastal andis Kaljulaid kokku 200 teenetemärki, neist 166 vabariigi aastapäeva puhul. 2019. aastal andis president välja kokku 137 riiklikku teenetemärki, neist 112 vabariigi aastapäeva puhul.

Tunamullu andis Kaljulaid kokku 137 riiklikku teenetemärki, neist 114 vabariigi aastapäeva puhul. Tänavu andis president riikliku teenetemärgi kokku 165 inimesele, neist 152 said selle vabariigi aastapäeva puhul.

Üle 140 välisvisiidi

President Kaljulaid tegi oma ametiaja jooksul kokku 143 välisvisiiti, neist seitse olid riigivisiidid ja seitse ametlikud visiidid, edastas presidendi kantselei.

Riigivisiidil käis Kaljulaid Soomes, Gruusias, Austrias, Portugalis, Sloveenias, Kuveidis ja Keenias. Ametlikul visiidil käis Kaljulaid Poolas, Tšiilis, Saksamaal, Vatikanis, Kreekas, Ukrainas ja Beninis.

Kaljulaidi ametiajal tegi Eestisse visiidi 36 riigipead. Viis neist olid riigivisiidid ning 12 ametikud visiidid.

Kaljulaid võõrustas korra oma Balti kolleege, juunis 2018 kogunesid Balti riikide, Poola, Gruusia, Soome ja Islandi kolleegid Tartusse Gaudeamusele. Oktoobris 2020 toimus Tallinnas Kolme mere algatuse tippkohtumine, kuhu kohale tulid Poola ja Bulgaaria riigipead.

Presidendi kantselei tõi Eestisse tehtud visiitidest esile Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni töövisiiti, Saksamaa presidendi Frank-Walter Steinmeieri ametlikku visiiti, paavst Franciscuse visiiti, Itaalia presidendi Sergio Mattarella riigivisiiti, Hollandi kuninga Willem-Alexanderi riigivisiiti, Austria presidendi Alexander Van der Belleni ametlikku visiiti, India asepresidendi Venkaiaht Naidu töövisiiti, Taani kuninganna Margrethe II ametlikku visiiti ning Belgia kuninga Philippe'i töövisiiti.

Riigikaitsenõukogu kogunes üheksal korral

2016. aastal kutsus riigipea riigikaitse nõukogu kokku detsembris, et arutada energia varustuskindluse küsimusi, edastas presidendi kantselei.

2017. aasta veebruaris toimunud riigikaitse nõukogus andsid kaitseminister ja kaitseväe juhataja ülevaate täiendavate NATO liitlasvägede saabumisest Eestisse. Aprillis kogunenud riigikaitse nõukogu keskendus sündmustele Süürias, nende mõjule Euroopa ja lähiümbruse julgeolekuolukorrale, aga ka terroriaktidele Peterburis ja Stockholmis. Juulil toimunud istungil arutati 2017. aasta suvel Läänemere piirkonnas toimuvaid sõjalisi õppusi ning novembril kogunenud istungil arutati ID-kaardi kriisi ja laiema küberturvalisusega seotud küsimusi.

2018. aasta aprillis kogunenud riigikaitse nõukogu istungil arutleti sügisese ID-kaardi kriisi õppetundide ja järelmite üle.

Ka 2019. aastal juulil kogunenud istungil käsitleti ID-kaardi kriisi järelmeid. Sama aasta oktoobris peetud riigikaitse nõukogu istungil arutati Eesti energiajulgeoleku ja rohepöörde teemadel.

Möödunud aasta novembris kogunenud riigikaitse nõukogu istungil arutati liitlassuhteid Ameerika Ühendriikidega seoses mõnede Eesti valitsuse liikmete väljaütlemistega ning Eesti e-valimiste turvalisega seotud küsimusi.

Riigikaitse nõukogu on presidendi juures tegutsev nõuandev organ, mis arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.