/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/09/04/13322038t1hc76e.jpg)
Tallinna halduskohus jättis reedel rahuldamata SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) kaebuse valitsuse mullu 19. augusti korralduse punktile, mis puudutab välistingimustes korraldatavatele avalikele koosolekutele kehtestatud piiranguid.
Kohus ei rahuldanud SAPTKi kaebust COVID-19 piirangutele (3)
Kohus leidis, et vaidlusaluste välistingimustes toimuvaid avalikke koosolekuid puudutavate piirangute kehtestades lähtus valitsus asjakohastest kaalutlustest, ei jätnud ühtki sellise piirangute kehtestamise seisukohast olulist asjaolu tähelepanuta ega omistanud ühelegi huvile või õigusele meelevaldselt suurt või kesist kaalu ning neil asjaoludel ei olnud piirangud õigusvastased.
Kohus tõdes samas, et tuleb SAPTK-iga nõustuda selles, et pelgalt Covid-19 haiguse uudse iseloomu ja teadusteadmiste puudulikkusega ei saa igavesti kõiksugu ennetusmeetmeid põhjendada.
«Võimalik, et haiguse leviku kontrolli alla saamine ei osutugi võimalikuks. See sunnib omakorda avalikku võimu struktuursemalt ümber paigutama teatud ressursse, muuhulgas näiteks suurendama mingisuguste muude avalike kulutuste arvelt oluliselt tervishoiu rahastust selleks, et järjekordse haigestumise kasvu korral oleks vajadusel võtta piisav hulk ravi osutamiseks vajalikke inim- ja ainelisi ressursse või võtma seisukoha, et teatud asjaoludel ei ole inimestele võimalik avalik-õiguslike meetmetega rahastatavaid meditsiiniteenuseid saada,» märkis kohus.
Kohus lisas, et samuti on võimalik, et tulevased teadusteadmised võimaldavad Covid-19 haiguse levikut paremini prognoosida ning on võimalik, et leitakse tõhus ravi. «Sellisel juhul kaob vaidlusaluste piirangutega sarnanevate "üldiste ettevaatusabinõude" vajalikkus,» tõdes kohus.
SAPTK vaidlustas kaebuses sisuliselt valitsuse koroonapiirangute korraldusest tulenevaid piiranguid, mis seonduvad õues avalike koosolekute korraldamisega.
SAPTKil on kaks põhiargumenti.
Esiteks leiab ta, et sedalaadi piirangute kehtestamine valitsuse korraldusega ehk õiguse üksikaktiga ei ole üldse lubatav, vaid mõeldavaks vormiks oleks määrus ehk üldakt, ent sellise määruse andmiseks puudub jällegi seaduses volitusnorm.
Teiseks leiab SAPTK, et sisuliselt on asjasse puutuvad piirangud põhjendamatud, kuna pole veenvaid teaduslikke ega muid andmeid selle kohta, et õues korraldataval koosolekul viirus sedavõrd levida saaks, et selliseid ning eeskätt osalejate arvuga seotud piiranguid vaja oleks.
SAPTKi juhataja Varro Vooglaid märkis, et tuvastamiskaebuses tahtis ta teada, kas üldkorralduse vormiga piirangute kehtestamine on korrektne juriidiline vorm või mitte. Tema sõnul takistab üksikaktiga piirangute kehtestamine õiguskantslerit viimast läbi põhiseaduslikkuse järelevalvet.