Küberpätid võtsid sihikule Tallinki e-poe loosimängus osalejad

Tallinki ametliku e-poe logoga, kuid vale kirjapildiga (Talink e-pood) Facebooki libakontolt edastatud sõnumites soovitakse inimestele õnne ja teatatakse, et loosimängus osaleja on valitud auhinnavõitjaks.

Seda hoolimata tõigast, et õige e-poe sotsiaalmeedia lehekülg lubab võitjad välja kuulutada alles 4. oktoobril. 

Petturid edastavad teavituse saajatele samuti tundmatu veebilehe aadressi, et nad täidaksid seal ankeedi. Vajaliku toimingu sooritamise järel palutakse saata vastuskiri sõnumile ja lisada sellele kinnitusena foto registreerimise tulemustega.

Tallinki e-pood vastas ühele Postimeest pettusest teavitanud inimesele, et nad on probleemist teadlikud ning sellega tegeletakse. Samas paluti libakontolt sõnumi saanud inimesel seal toodud linki mitte avada ja «reportida konto» ehk saata teade administraatorile.

Tallink Grupi kommunikatsioonijuht Katri Link lausus, et ettevõte on nende e-poe libakontost teadlik. «Oleme ka vastavad teavitused teinud nii Facebookile, kelle platvormil libakonto loodi, ning cert.ee-le,» ütles ta.

«Selliseid libakontode juhtumeid tuleb aeg ajalt ikka ette, viimasel ajal paistab see tegevus olevat taas hoogustunud. Tegeleme selle probleemiga aktiivselt ja operatiivselt alati kohe, kui info libakontodest meieni jõuab,» lisas Link.

Levinuim skeem on seotud asjade müügiga

Politsei- ja piirivalveameti veebipolitseitöö koordinaator Andero Sepp ütles Postimehele, et politsei saab erinevatest petuskeemidest infot iga päev. «Kahtlast e-kirja või sõnumit saades, ei tohiks hakata linkidele vajutama ja kindlasti ei tohiks sisestada oma andmeid, pangakonto või kasutajakonto tunnuseid, PIN-koode jms,» rõhutas Sepp.

Sepp selgitas, et kui sõnum tuleb sotsiaalmeedia kanali kaudu, tuleb sellest teavitada Facebooki või muu portaali pidajat, et nad saaksid omalt poolt sekkuda ja libaloosi lubava lehe sulgeda. «Sotsiaalmeedia kanalites saavad kahtlastest kontodest ja postitustest administraatoritele märku anda kõik kasutajad ning mida rohkem kasutajaid kahtlase konto kohta teada annab, seda kiiremini saab libakonto maha võtta. Kui libakonto luuakse, kasutades konkreetse ettevõtte nime ja logo kasutades, peaks originaalehe haldaja samuti pöörduma Facebooki poole, teavitades näiteks kaubamärgi rikkumisest– see kiirendab lehe sulgemise protsessi oluliselt,» selgitas politseiametnik.

Sepa sõnul on hetkel levinuim skeem seotud asjade müügiga. Sotsiaalmeedias või ostu-müügi portaalis müügikuulutuse avaldanud inimesega võtab ühendust väidetav ostja. Ta lubab raha kohe teele panna, pärast väidab aga, et kogemata kandis suurema summa ning palub müüjat võtta sellest summat maha saatekulu ja kanda selle oma arvelt edasi kulleri arvele. «Reaalsuses ei ole muidugi see kullerfirmaga seotud konto, kuid tavaliselt viidatakse sellises skeemis tuntud kullerfirmadele, kasutades nende sümboolikat, et mõjuda usaldusväärselt,» ütles Sepp.

Kelmide tegevuse jäljed viivad väga erinevatesse riikidesse. Kelmusi uurivad menetlused on aeganõudvad ja keerukad ning tihtipeale on raha tagasi saada praktiliselt võimatu.

Politsei soovitab alati enne raha ülekandmist kõiki andmed vähemalt topelt üle kontrollida ja endalt küsida:

1. kas ma olen kindel, et see ei ole pettus?

2. kas kirjeldatud skeem raha ja kauba liikumiseks on tavapärane praktika?

3. Kas ma kontrollisin loosi korraldava ettevõtte ametlikult kodulehelt andmed üle? Kas selle loosi kohta on kusagil veel infot?

4. Kas ma olen sellises loosis osalemiseks ise soovi avaldanud? Kui ma soovi avaldanud ei ole, kuidas ma loosi sattusin?

5. Kui mul eelnevate küsimuste juures on kahtlusi tekkinud, kuidas ma saan need kahtlused kõrvaldada või peaksin ma tehingu katki jätma?

Ja loomulikult võib alati pöörduda hinnangu saamiseks ka PPA veebipolitseinike poole.