Eesti korraldab mõjuka piiriveekogude kohtumise

Kohtumise avamisel võtavad Eesti nimel sõna president Kersti Kaljulaid ja keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul teeb Eesti juba aastaid naaberriikidega piiriveealast koostööd. «Meie koostööd idanaabriga ühise Peipsi järve ja Narva jõe seirel ning regulaarsetel veemajandusteemalistel aruteludel peetakse edukaks piiriülese veekoostöö näiteks,» märkis minister. «Veeseisundite ühildamist ning koostööd majandusanalüüside, ühise seireprogrammi ja meetmekava koostamisel teeme ka Lätiga. Koostöö naabritega on andnud meile rohkesti kogemusi, mida nüüd veekonventsiooni eesistujariigina jagama hakata.»

Kohtumise peateemadeks on piiriülese koostöö roll rahu, stabiilsuse, regionaalse integratsiooni ja julgeoleku küsimustes, veeressursi jaotus ja kliimamuutuste mõju vee kättesaadavusele ning integreeritud lähenemine veeressursside majandamisel. Samuti on päevakorras piiriülese koostöö rahastamise küsimused ja konventsiooni globaliseerumine.

153 riigist, kes jagavad piiriveekogusid, teevad operatiivset piiriülest koostööd veeressursside majandamiseks vaid 24 riiki, sealhulgas Eesti. Seega ollakse veel kaugel ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisest.

Kohtumisel võetakse vastu konventsiooni tööplaan aastateks 2022–2024 ning mitmed juhendid konventsiooni rakendamiseks ja tõlgendamiseks.

Veekonventsiooni osapoolte kohtumine toimub hübriidformaadis – korraga nii kohapeal kui ka veebi vahendusel. Konverentsil osalevad konventsiooni liikmes- ja vaatlejariigid, UNECE regiooni riigid, valitsusasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja akadeemiliste asutuste esindajad. Kohtumisest võtab osa ligikaudu 700 inimest. Kõrgetasemeline osa ministrite ja teiste kõrgemate isikute osalusega toimub kohtumise esimesel päeval.

Kohtumine on ÜRO piiriveealase koostöö kõrgetasemeline tippsündmus, mis leiab aset iga kolme aasta tagant.