/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
Saksamaal elanud ajakirjanik Külli-Riin Tigasson ja Eesti suursaadik Berliinis Alar Streimann andsid Kuku raadio saates «Välismääraja» ülevaate pikaaegse kantsleri Angela Merkeli pärandist ning selgitasid, kuidas erinevad sise- ja välispoliitilised küsimused Saksamaa poliitikat praegu mõjutavad.
Tigasson tõi välja, et Merkel on silma paistnud just tagasihoidlikkuse poolest: oma isiklikku elu on ta hoidnud varjul. «Temast ei ole eriti ilmunud eraelulisi pilte, ta ei ole kunagi üritanud esile tungida,» kirjeldas ajakirjanik.
Tigasson arutles, et kuigi Merkelit on vahest peetud oportunistiks, kes vahetab seisukohti nende populaarsuse muutumise järgi, on ta liidukantslerina suutnud hoida tugevat moraalset selgroogu. Kriitilistel hetkedel on ta üksi või väikses ringis kaaludes langetanud suuri otsuseid, mis ei pruugi välise vaatluse põhjal minna kokku tema tavapärase kaasava ja ühendava stiiliga. Näiteks Fukushima katastroofi järel teatas Merkel kohe, et Saksamaa lõpetab tuumaenergiatootmise.
Samamoodi 2015. aasta pagulaskriisis. Seni oli Saksamaa Euroopa ühisele pagulaspoliitikale vastu põtkinud, aga kriisi ajal tegi Merkel põhjapaneva otsuse hakata immigrante vastu võtma. «Kui teda hakati selle eest kritiseerima, siis ta ütles, et kui tullakse ütlema, et me kriisi ajal näitame sõbralikku nägu ning selle eest nõutakse vabandust, siis see ei ole minu maa,» kirjeldas Tigasson Merkeli vastust. «See oli võib-olla kõige järsem väljaütlemine tema karjääri jooksul.»
AUKUSi lepingu puhul jäädakse napisõnaliseks
Euroopa ja USA poliitikas on viimasel nädalal palju tähelepanu saanud tuumaallveelaevade leping Austraalia ja Ühendkuningriigi ning USA vahel, millega heideti kõrvale Prantsusmaa. Saatejuht Neeme Raud kirjeldas, et eelmisel nädalal New Yorgis toimunud ÜRO peaassamblee kulissides oli see olnud kõige enam arutletud küsimus. Suursaadik Alar Streimann nõustus, et tegemist on suure teemaga ka Saksamaal, kuigi avalikkuses ehk sellest nii palju ei räägita.