:format(webp)/nginx/o/2021/09/24/14093055t1h33b2.jpg)
Kitsalt Lovat Lane’ilt vaadatuna meenutab Londoni St Mary-at-Hilli kirik esiotsa kindlust: kitsukesele keskaegse olekuga tänavale paistab temast teiste majade vahelt vaid kandiline, ülalt sakiline tellistest torn.
Järgmiselt tänavalt, mis annab kirikule ka nime, avaneb jällegi kiriku ilmalikule elule keeratud valge selg: otsekui kaitsepositsioonis on see kirik ning eks ole maailm teda ka karmilt kohelnud, mitmed põlengud alates Londoni suurest tulekahjust 1666. aastal on teda räsinud.
Siiski on üleval sildike, mis juhatab soovijaid astuma läbi raudvärava ja sellele järgneva hämara, paari puuga kirikuaia. Kuid täpsemalt kuhu? Tegelikult on see hoopis Püha Anna luteri kogudus, mis kinnisvara omavalt St Mary-at-Hilli anglikaani kirikult ruume rendib ja pilvisel pühapäevahommikul jumalateenistuseks uksi lahti hoiab.