:format(webp)/nginx/o/2021/09/24/14091933t1h154b.jpg)
Krõõt Juurakut vaid ühe lihtlausega kirjeldada on võimatu. Kõige laiemalt võiks öelda, et ta on ka koreograafi ja tantsija ametit pidanud visuaalkunstnik, kuid mida aeg edasi, seda vähem on ta soovinud tõmmata selgepiirilisi kastikesi nende tegevuste ümber. Pigem on kunst eluks ja elu kunstiks sulandunud.
Tema elu koos kunstiga ei ole esemeline, pigem vastupidi, meie vestluses ei jõua ta kordagi konkreetsete teoste esiletoomiseni või mingite materiaalsete artefaktideni. Juurakut huvitavad struktuurid ja elu kui kunst ning kunst kui töö.
Kohtusime Krõõdaga Stroomi ranna kandis, kui ta oli nädalaks Tallinnas, et siit edasi minna Balti Triennaalile Vilniuses koos oma lapse Alberti ja briti kunstniku Alex Baileyga, et teha Leedus performance’it ja sealt edasi naasta oma kodulinna Viini, kus ta viimased aastakümned elanud on. Kui üldse tahta meediumitest rääkida, siis visuaal- ja etenduskunstid ongi Krõõt Juuraku peamine pärusmaa. Ta on laval olnud mitmesugustes rollides – näiteks kaasesinejana Chicks on Speedi kontsertidel, kuid ka koreograafi, esineja, kunstniku ja nüüd hiljuti ka püstijalakoomikuna.
/nginx/o/2020/02/07/12927461t1he3bd.jpg)