/nginx/o/2021/09/22/14088266t1h52f8.jpg)
Riigi eelarvestrateegias (RES) ette nähtud 60,4 miljoni eurone tegevuskulude kärbe, mis kevadel tekitas ühiskonnas palju poleemikat, jääb vaatamata prognoositud 9,5-protsendilisele majanduskasvule jõusse. Kompromiss kahe koalitsioonierakonna vahel tagab kärpeleevendused sisejulgeoleku- ja sotsiaalvaldkonnas, mis vähendab kärbet umbes kümne miljoni euro võrra.
Kevadel avalikustas valitsus riigi eelarvestrateegia, mille järgi said kõik ministeeriumid ja apoliitilised riigiasutused ülesande kärpida oma tegevuskulusid 4,2 protsenti, mis tegi kõikide ministeeriumite peale kokku 60,4 miljonit eurot. Tegevuskulud on näiteks majandamis- ja tööjõukulud.
Kärpe eestseisja Reformierakond põhjendas toona, et erasektoriga on vaja kriisi ajal solidaarne olla ja ühtlasi eelarveauku vähendada.
Kui Postimees kevadel riigiasutustelt küsis, mille arvelt plaanitakse nende haldusalas tegevuskulusid kärpida, vastasid pea kõik käsi laiutades, et kärpekohti hakatakse alles suvel vaatama. Kõik aga suve ootama ei jäänud.
:format(webp)/nginx/o/2021/12/21/14272325t1h96ce.jpg)