Meenutatakse Tallinnas 1944. aasta suurpõgenemist ja vastupanuvõitlust

Arutelu keskendub Nõukogude teise okupatsiooni kehtestamise eel tehtud saatuslike valikute mõjule eesti rahva ajalooteadvusele ning nende valikute kultuurijäljele.

Teisipäeval saab Vabaduse väljakul kogu päeva jooksul näha Inimõiguste Instituudi installatsiooni «Pisarate paat», mis sümboliseerib põgenike saatust.

Toonaseid hirme, ootusi ja lootusi langetatud valikute ja elusaatuste taga lahkavad arutelu käigus Tallinna ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Eneken Laanes, Tallinna ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Aivar Jürgenson ning Jaak Valge, kes on Tartu ülikooli uusima aja kaasprofessor. Vestlust modereerib ajakirjanik Joonas Hellerma.

«1944. aasta suvi-sügis oli murdeaeg, mis paljuski kujundas Eesti saatust 20. sajandi teise poole vältel. Iga sel saatuslikul ajal langetatud valikuga – põgenemine, vastupanu, kohanemine ja nii edasi – kaasnesid erinevad tagajärjed inimsaatustele ja kogu ühiskonnale, aga ka erinevad vaatenurgad juhtunule. Need tõlgendused vajavad lahti rääkimist ja teadvustamist,» ütles Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sergei Metlev.

«Otsused, mida inimesed sügisel 77 aastat tagasi tegid, mõjutasid nende ja nende perede ja sugulaste elu. Kümned tuhanded jäid kodumaata, paljud kaotasid kodu kodumaal. Aastakümneid tuli ankeetides märkida, kas välismaal on sugulasi või siis nad karjääri pärast maha salgama. Pagenud jätkasid võitlust välismaal, tuletades sealsetele võimukandjatele meelde okupeeritud Baltimaade olemasolu. Kodumaale jäänutest paljud jäid ootama valget laeva, sest ei usutud, et maailma rahvad lepivad ebaõiglusega, jätkasid vastupanu, läksid sisepagulusse või kohanesid uute oludega,» ütles Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen.

1944. aasta sügisel põgenes Eestist Teise maailmasõja pöördelisel ajal Punaarmee eest läände üle 75 000 inimese, kellest paljud läksid väikeste paatidega – neid kutsutaksegi paadipõgenikeks. Eesti inimeste ette kerkisid rasked ja keerulised valikud: osutada vastupanu ja riskida surma või vangistusega; päästa end välismaale põgenedes ja loota, et Eesti saab vabaks; jääda ja kohaneda ning olla silmitsi totalitaarse riigi võimumasinaga. Neid valikuvariante oli kindlasti veel.

1944. aasta septembris alustasid Saksa okupatsiooniväed Eestist taandumist. Punaarmee tungis kiiresti peale ja taasokupeeris riigi. Võimuvaakumi tekkel loodud Otto Tiefi seaduslik Eesti valitsus sai tegutseda vaid mõne päeva. 22. septembril asendasid punaarmeelased Pika Hermanni tornis olnud sinimustvalge lipu punalipuga. Algas 1991. aastani kestnud teine Nõukogude okupatsioon. Tolleaegsetes dramaatilistes oludes tehtud valikud tingivad senini erinevaid rõhuasetusi Eesti lähiajaloo käsitlemisel ja mõjutavad suhtumist aktuaalsetesse teemadesse ka tänapäeval.