/nginx/o/2021/09/15/14071453t1h4b9a.jpg)
"Poleks paha, kui keegi suudaks kasvõi seentest selliseid maju kasvatada, mis aitaksid inimesel ellu jääda ka kliima soojenedes,” ütles Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski tuleviku majadele mõeldes. Kliimaneutraalsus ja taskukohasus on omadused, mille poole praegu ehituses püüeldakse.
Kuluoptimaalsetest nullenergiamajadest paremat pole leiutatud ja tegelikult ei saa ka neist veel täie tõsidusega rääkida, sest kulu transpordile, kütusele, utiliseerimisele, välismaisele materjalile ja tööjõule kleebib ka nullmajadele päris suure loodust raiskava ja musta süsinikujalajälje kujuga kleepsu.
„Mina ise elan plussenergiamajas, mis tähendab, et minu elektriarved on miinusmärgiga,” jutustas Jarek Kurnitski augusti keskel. See tähendab, et tema maja saab energiat päikesest, mis Eesti asukohta silmas pidades toodab energiat suvel rohkem kui talvel. „Meie kliima võimaldab energiasäästlikku maja lubada endale juba mõistliku kümne aasta tasuvuse hinnaga,” seletas Kurnitski. Jutt käis väikeelamust.
/nginx/o/2021/07/21/13931754t1h7e19.jpg)