:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)
Kuidas tagantjärele hinnata 1989-1991. aastate sündmusi Euroopas? Milliseid reforme on Euroopale vaja tänapäeval, kui oleme elanud üle majanduskriisi, migratsioonilaine ja Covid-19? Kuidas mõista Euroopa Liidu välispoliitikat? 30 aasta taguseid sündmusi meenutab ja tänapäeva Euroopa poliitikat analüüsib endine Slovakkia peaminister Mikuláš Dzurinda, keda intervjueerib Sergei Metlev.
Mikuláš Dzurinda: mulle meeldivad liberalism ja progress, kuid traditsioone tuleb ka kaitsta (1)
Mikuláš Dzurinda on rahvusvaheliselt tuntud Slovakkia poliitik ja üleeuroopalise mõttekoja juht. Ta oli Slovakkia peaminister aastatel 1998–2006 ning on olnud ka transpordiminister, välisminister ja parlamendiliige.
Dzurinda on Slovakkia Demokraatliku Liidu ning Demokraatliku ja Kristliku Liidu asutaja ja juht, rahvusvaheliselt tuntud reformimeelne poliitik, kelle valitsuse ajal riik astus Euroopa Liitu ja NATOsse. Ta on Euroopa ja Ameerika ülikoolides populaarne lektor, kelle transatlantilist koostööd selgitavad loengud on väga oodatud.
2007. aastal sai ta reformide läbiviimise ja bürokraatiavastase võitluse eest F.A.Hayeki rahvusvahelise auhinna. 2013. aastal valiti Martnesi Keskuse (Euroopa Rahvapartei mõttekoda) presidendiks.
Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Wilfried Martensi Euroopa uuringute keskus korraldasid Tunne Kelami algatusel uurimisprojekti «Need 30 aastat». Selle raames intervjueeriti 12 inimest erinevatest Euroopa riikidest, et saada hinnanguid, kuidas Nõukogude Liidu lagunemine ja teiste kokkuvarisenud kommunistlike režiimide pärand on mõjutanud Euroopa arengut tänaseni.
Intervjueeritavatel paluti hinnata 1989.-1991. aasta sündmusi omal maal ja Euroopas, kuidas isiklikud ootused ja lootused on 30-32 aasta jooksul realiseerunud, kuidas hinnatakse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide mõju protsessidele omal maal ja Euroopas.
Küsiti, millistest väärtustest 1990ndate aastate alguses Euroopas lähtuti ning millised väärtused on kõige aktuaalsemad tänapäeval. Küsiti ka hoiakuid traditsiooniliste väärtuste suhtes, kus asuva tänapäeva demokraatia ja inimõiguste juured. Paluti selgitada, kuidas saadakse aru konservatismist, liberalismist ja sotsialismist ning kas need mõisted on aja jooksul muutunud.
Intervjuudes pöörati suurt tähelepanu Euroopa Liidu tugevatele ja nõrkadele külgedele ning tulevikule. Paluti hinnata, kas n-ö vaimne Berliini müür seisab siiani Lääne- ja Ida-Euroopa riikide vahel, kuigi viimastest on suurema osa juba vähemalt poolteist aastakümmet Euroopa Liidu liikmed. Ning seoses sellega küsisti, miks on paljud eurooplased, eriti Ida-Euroopas, pettunud euroopalikes väärtustes ning miks püütakse taas eraldatuse poole ning igatsetakse taga n-ö kõva käega juhte.