Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Poliitikaguru Züleyxa Izmailova: rohepööre on ka sotsiaalse mõjuga (4)

Züleyxa Izmailova Foto: Mihkel Maripuu
Copy

Kuku raadio saade «Poliitikaguru» jätkas kohalike valimiste eel eri erakondade tegevpoliitikutega jutu vestmist. Roheliste juhi Züleyxa Izmailovaga võeti arutluse alla Tallinna linnaruum, eriti üleöö tekkinud punased jalgrattateed, ning rohepööre ja selle sotsiaalne mõju laiemalt.

Izmailova selgitas, et roheliste eesmärgiks on jõuda Tallinnas volikogusse, nii et nad pääseksid otsustamise juurde. «Kui me vaatame globaalset kliimaolukorda, siis me ei saa mitte kuidagi mööda ka sellest, et Tallinnas peab toimuma rohepööre. See eilne uudis, et Tallinn sai lõpuks rohelise pealinna tiitli, on linnale ehteks. Aga kui räägime reaalsest rohepöördest, mis on vaja läbi viia, siis on selge see, et Tallinnas rohepööre ilma rohelisteta ei toimua. Samamoodi ei saa rohepööre Eestis toimuda ilma Tallinnata,» jutustas ta.

Saatejuht Tõnis Leht küsis Izmailovalt, et milles seisneb Tallinna rohepööre lisaks jalgrattateede parendamisele. Izmailova vastas, et kindlasti on elanikele oluline ühistranspordivõrgustik. Uuringud näitavad, et tänase Tallinna ühistranspordikorraldusega ei olda rahul: liinid ei vasta vajadustele ja väljumisajad on liiga harvad. Tema sõnul on liikuvuse teema väga oluline kliimamuutuste pidurdamise kontekstis.

«Aga kui rääkida üleüldse rohepöördest, mitte ainult Tallinna mõistes, siis rohepööre on tegelikult ka väga sotsiaalne oma olemuselt. Siin ongi vaja hakata vaatama, kuidas järele aidata neid inimesi, kes ei saa täna hakkama,» sõnas Izmailova. Ta tõi näiteks, et eakatel ja liikumispuudega inimestel on keeruline saada välja liikuma, nii et ligipääsetavuse küsimused on neile väga olulised.

Riigieelarve puhul on tema sõnul vaja üle vaadata, kuidas ja miks kulutatakse. Izmailova argumenteeris, et kui võrrelda teiste riikidega, siis Eesti üks ebavõrdsemaid, aga samal ajal arendatakse suuri projekte. Ta tõi näiteks Rail Balticu, mis võib hakata tootma iga aasta 50-miljonilist kahjumit. «Kindlasti võetakse see raha mingilt realt. Milliselt realt see võetakse? Võib-olla nii nagu tänavu kevadel, kus hakati kärpima kohe lasti huvihariduse arvelt. Mina olen küll seda meelt, et tasakaal on hea, aga peame investeerima inimestesse,» rõhutas Izmailova.

Lisaks punasele tänavakampaaniale tõstis saatejuht Erik Moora lauale Eesti Õliühingu tellitud reklaami eilste ajalehtede esikaantel, mida ta nimetas räigeks, totakaks ja nende enda suhtes kahjulikuks. Ta selgitas koos Lehega, et Õliühingu sõnumiks on, et kui tuleb aktsiisitõus, siis lihtsatele inimestele jääb ainult nälg. «2019. aastal, kui Eestis olid aktsiisid, siis teadke siis, et oli ainult nälg, taldrikud olid tühjad ja lapsed said süüa-juua ainult diislit,» iroonitses Moora.

Leht märkis, et arutluse mõttes on selles teatud iva, et rohepöörde aktsiisitõusude mõju lööb kehvema sissetulekuga inimesi, kes elavad maapiirkondades. Izmailova nõustus, et kui riik ei võta rohepöördes juhtimist enda kätte, siis võibki nii minna, et väga palju kütuse hinnast sõltuvad inimesed saavadki kahju ning vaesed jäävad veel vaesemaks.

Moora nõustus, et riik saab neid inimesi järele aidata, aga rõhutas, kui riik ei võta eelarvesse raha kliima mõttes saastavamatest valdkondadest, siis rohepööret ei tule kunagi.

Tagasi üles