/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
Rein Lang ja Väino Koorberg analüüsisid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» Eesti ajakirjanduse tegevust presidendivalimiste ajal ja peale valimisi.
/nginx/o/2020/10/06/13394254t1h9e53.jpg)
Lang kordas eelmises saates öeldut, et Eesti ajakirjandus on loonud Eesti ühiskonnale müütilise kujundi Eesti presidendist, kes on hästi suur ülemus, kelle käes on pastapliiats või sulepea ning kes on õigustatud alla kirjutama kõikvõimalikele paberitele, mis muudavad meie igapäevast elu. «Kahetsusväärselt on tegemist müüdiga, mis ei vasta tõele,» märkis ta.
Lang selgitas, et Eesti presidendi poliitiline võim on põhiseaduse järgi kitsuke. President võib vaid Riigikogule tagasi saata seaduseelnõusid, kui ta leiab, et need on sobimatud Eesti põhiseaduslikule korrale.
Koorbergi hinnangul nähti erakonda võimekust presidenti Riigikogus ära valida kui indikaatorit, kui töövõimeline on parlament. Lang leidis, et parlament ja erakonnad käitusid täpselt nii, nagu põhiseadus ette näeb. Koorberg ütles vastu, et talle tundus küll, et vahepeal oli nii erakondlikes avaldustes kui ka ühiskonnas mulje, et kui president jääb Riigikogus valimata, siis on maailma lõpp käes ja sisuliselt kõik erakonnad näoga poris.
«Ega ta nüüd nii tühine ka ei ole. Sellepärast et kui presidendil pole üldse mingit tähendust, mingit võimu ja sümboliväärtust, sellisel juhul ma ei saa aru, et miks needsamad erakonnad ja needsamad poliitikud on alati nii kiledalt kiunatanud, kui president on riideid vahetanud ja mingisuguse pusa selga tõmmanud või midagi öelnud,» kirjeldas ta.
Mis on ootused presidendile?
Langi hinnangul oli väljaandeid ja ajakirjanikke, kes lootsid parlamendi läbikukkumist, sest siis oleks veel kaks nädalat saanud valimistest kirjutada ja rääkida. Koorberg täiendas, et sellele tegid panuseid ka mitu opositsioonierakonda.