Eestikeelne Vikipeedia saab 19

Eva Lepik, manifesti eestikeelse tõlke autor, on võrrelnud avalikku omandit puhta õhu ja veega ning toonud välja, et me hakkame sellest päriselt puudust tundma alles siis, kui selle varud kahanema hakkavad. «Kirjandus ja kunst sünnivad suhestumisest varasema loominguga, sellega dialoogi astumisest, ja üha enam varasemate teoste ümbermõtestamisest töötlemise kaudu. Sellepärast on oluline, et avalikku omandisse voolaks pidevalt uut materjali ja sellele ligipääsu mingil viisil ei takistataks,» selgitas ta. 

Manifesti eestikeelne tõlge valmis Wikimedia Eesti koordineerimisel 2017. aastal, kui viidi läbi ka esimesed allakirjutamise ringid, kus sellega liitus üheksa organisatsiooni. Nüüd on manifestiga täiendavalt liitumas Eesti Loodusmuuseum, Tartu kunstimuuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu, Eesti Keele Instituut ja muinsuskaitseamet.

Vikipedist Ivo Kruusamägi meenutab, et Vikipeedia laiem eesmärk on pakkuda kõigile vaba ligipääsu kogu inimteadmise juurde ning sellest tulenevalt on autoriõigustesse ja avalikku omandisse puutuvad teemad vikipedistidele alati väga hingelähedased olnud. Nii ei ole ka üllatav, et koos sünnipäeva tähistamisega tõstetakse esile avalikku omandit.

Eestikeelne Vikipeedia on 19 aastaga kasvanud suurimaks keeleversiooniks Baltikumis ning seal on tänaseks ligi 222 000 artiklit. Meie kohalik keeleversioon paigutub maailma absoluutsesse tippu nii artiklite arvu kui ka aktiivsete vikipedistide suhte järgi rahvaarvu. Kõigi nende aastate sees on projektis üle tuhande muudatuse teinud 192 kasutajat.

«Tänaseks oleme selgelt tõestanud, et nii saab entsüklopeediat teha, kuid väga pikk tee on veel minna,» sõnas Kruusamägi. «Me alles kraabime seda pinda, milleks see projekt tegelikult võimeline on.» Tema sõnul piisaks kõigest mõne tuhande huvilise lisandumisest, et asja arengut kümnekordselt kiirendada.