/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser, tulevane Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik ja Hannes Hanso rääkisid Kuku raadio saates «Välismääraja», milline siseriiklik ja rahvusvaheline toetus on nüüd suure osa Afganistanist enda kontrolli alla saanud Talibanil.
Sven Mikser tõi esile, et Talibani suur toetaja on olnud Pakistani eriteenistus Inter-Services Intelligence ehk ISI. Aastakümnete jooksul on Pakistan olnud motiveeritud äärmuslusi toetama eeskätt seetõttu, et võrreldes oma rivaali Indiaga on Pakistan geograafiliselt kitsas riik.
Mikseri sõnul tunneb Pakistan end Indiast eksistentsiaalselt ohustatult. «Kogu Pakistani territoorium on ohustatud, kui peaks puhkema laiaulatuslik konflikt,» kirjeldas Mikser Pakistani julgeolekuorganite suhtumist. «Seetõttu kindlasti Afganistani vaadatakse strateegilise tagamaana.»
Sellele lisaks on Afganistan Pakistani jaoks oluline teatava regionaalse mõjuvõimu hoidmiseks. Mikser hindas, et viimase 20 aasta jooksul poleks Taliban nii hästi rahvusvahelisele survele vastu pidanud, kui nad poleks saanud varjatud toetust erinevatelt elementidelt Pakistanist, sealhulgas riigistruktuuridelt.
Jüri Luik märkis, et Afganistani sees on Taliban puštu poole oluline poliitiline jõud. Nad on 20 aasta jooksul seisnud vastu nii lääne vägedele, mis ei olnud sugugi populaarsed paljudes Afganistani piirkondades kui ka Afganistani rahvusvägedele, mis olid endise presidendi Hamid Karzai ja praeguseks põgenenud presidendi Ashraf Ghani toetajad ning seetõttu samamoodi ebapopulaarsed.
Saatejuht Hannes Hanso uuris, et kas võib oodata, et Talibani ambitsioon piirdub ainult Afganistaniga või konflikt valgub Pakistani ja terrorirühmituste tõttu laiali. Mikser leidis, et kui Taliban 20 aasta jooksul on üldse muutunud, siis kindlasti mitte oma suhtumises naistesse ja vähemustesse. Kui Taliban on muutunud, siis on nad muutunud ettevaatlikumaks, et mitte provotseerida läänemaailma.