/nginx/o/2021/08/20/14004691t1h1335.jpg)
Kris Lemsalu on kui aerosool, mis kirjutab oma värvid sõprade eludesse ja loomingusse, nii nagu kirjutab kirev kunstnikest kogukond ennast tema töödesse. Lemsalu elu koos kunstiga ei ole mitte objekti-, vaid lugude- ja inimestepõhine, see on sümbioos, kus kunst maskeerib end elu enese palituga.
Kohtume Lemsaluga ühel vihmasel lõunatunnil, mil ta tuleb USA saatkonnast viisavestluselt. Temaga kohtumine ei ole selline kindla kestusega üks-kaks-ja-tehtud tegevus, vaid pigem kulgemine, kus tuleb reserveerida istekoht spontaansusele ja asjade loomulikule kulule, millest sõidavad vahepeal üle olmemured.