/nginx/o/2021/08/16/13995509t1h72ce.jpg)
Lahemaal elavad loodusesõbrad avaldasid muret, et juunis 50. aastapäeva tähistanud Lahemaa rahvuspargist on intensiivse metsaraie jätkudes varsti järel vaid riismed.
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks andis teada, et sai Lahemaal elavalt kodanikult teate, et taas on üks Lahemaa rahvuspargis asuv kinnistu sattunud metsandusfirma kätte ja raie käimas.
«Kohalik elanik kahtlustas, et raietegevus ei saa olla seaduslik, kuna Lahemaa rahvuspargis ei tohiks olla kinnistu lagedaks raiumine reaalselt võimalik,» selgitas ühenduse esindaja Mati Sepp.
Eesti Metsa Abiks esindajana käis ta seda kohta üle vaatamas ja tunnistab, eet vaatepilt oli emotsionaalselt väga häiriv. «Erinevate raiete ulatus on piirkonnas ja Lahemaa rahvuspargis tervikuna viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Kui olukord nii edasi kestab, hakkavad raied ohustama juba tervet Lahemaa rahvuspargi terviklikkust. Kui täiesti aus olla, siis 10-15 aasta pärast mõnes Lahemaa rahvuspargi osas viibides võib jääda mulje, et oled sattunud täiesti tavalisse majandusmetsa,» rääkis Sepp.
Sepp hindas, et Lahemaad laastavad raied on seaduslikud, seda kaitse-eeskirja tõttu, mis on koostatud selliselt, et kaitse-eeskiri metsa tegelikult ei kaitse.
«Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri on kirja pandud selliselt, et kohalikel elanikel oleks võimalik vähesel määral metsa majandada ja kohalikud elanikud on selles osas üles näidanud mõistlikku suhtumist,» selgitas Sepp. «Probleem aga on metsafirmadega, kes ostavad Lahemaal metsa kokku ja kasutavad omakasupüüdlikult kaitse-eeskirja üldsõnalisust kurjalt ära.»
Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri:
§ 22. Metsa majandamine piiranguvööndis
(1) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) turberaie, välja arvatud Läänemere ranna piiranguvööndis ja Mõisaparkide piiranguvööndis, langi pindalaga kuni kaks hektarit;
2) lageraie, välja arvatud Läänemere ranna piiranguvööndis ja Mõisaparkide piiranguvööndis, kuusikutes langi pindalaga kuni 0,5 hektarit ja hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar.
(2) Raiete tegemisel tuleb säilitada koosluse looduslik tasakaal ning liigiline ja vanuseline mitmekesisus.
(3) Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib seda lubada juhul, kui pinnas võimaldab.
Mati Sepp ütles, et metsafirmad on välja nuputanud osava skeemi, kuidas saab kaitse-eeskirjast mööda hiilida ja raiuda Lahemaal asuvatelt kinnistutelt ikkagi maksimaalses koguses puitu.
«Metsakorraldusettevõtete abi on siinses skeemis metsafirmadele määrava tähtsusega, et üles ehitatud süsteem töötaks seadusraamistiku piires,» ütles Sepp.
Tema sõnul on skeem üsna lihtne ja lollikindel, kuna uuendusraiete suurusele on seatud ranged piirangud. Lahemaal tohib teha maksimaalselt kahel hektaril turberaiet (lageraie mitmes osas, mitmeaastase vahega – toim) ja kuusikutes 0,5 hektaril lageraiet.
«Kuid piirangutest hiilitakse mööda nii, et raiutavad eraldised tehakse üliväikesteks,» selgitas Sepp. «Siis raiutakse see 2,5 ha ära, tehakse vahepeale üks pisike eraldis harvendusraiega või sanitaarraiega ja siis pannakse jällegi turbe- ja lageraiega edasi. Nii saab kogu kinnistu ühe raiekorraga väga suures mahus tühjaks raiuda. Kõige lõpuks on veel kõik seaduslikult jokk.»
«Lahemaa elanikud, kellega Lahemaal olles suhtlesin, on nördinud et sellised asjad Lahemaal toimuvad,» seletas Mati Sepp. «Leidus inimesi, kes süüdistasid toimuvas metsafirmasid, kes keskkonnaametit, et riigiasutus peaks kaitsma Lahemaa rahvusparki, aga kaitset pole kusagilt näha.»
Kohalikud olid Sepale rääkinud, et paar aastat tagasi uputasid metsamehed oma rasketehnikat, minnes metsa raiuma pehme maaga. «See songermaa on nähtav isegi aerofotodelt,» märkis Sepp. «Väidetavalt oli traktor olnud nii sügaval maa sees, et kabiin oli ainult välja paistnud.»
Sepp kontrollis kohalikelt saadud info üle ja sai jutule kinnituse. «Tõesti on näha ka aerofotolt, et metsamehed on ikka korralikult ühe lageraielangi pahupidi keeranud, kuid juhtum on nüüdseks juba aegunud,» nentis ta.
Sepp näeb enda sõnul lahendust Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja parandamises. «Keskkonnaametiga koostööd tehes on võimalik leida Lahemaa rahvuspargi ebaõnnestunud kaitse-eeskirjale sõnastus, mis peataks metsafirmade rüüsteraied,» sõnas ta. «Lahemaa rahvuspark on Eestimaa kroonijuveel ja kui me seda ka ei oska ega suuda kaitsta, siis pole ülejäänud piirkondadel mingit lootust.»
Keskkonnaamet tunnistab, et looduskaitsjate murel on alust. «Probleem on olemas ja me peame otsima tõhusamaid võimalusi maastikuilme kaitsmiseks,» vastas keskkonnaamet kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks järelpärimisele Lahemaa rahvuspargi rüüstamise asjus.
«Praegu kehtivad õigusaktid võimaldavad raiete kombineerimist, mille tagajärjel võivad tekkida suuremad avatud alad kui kaitse-eeskirja koostamisel oli mõeldud. Suured raiutud alad on eelkõige visuaalselt häirivad, ei sobi kaitsealale ja nendega võivad kaasneda ka kumulatiivsed mõjud,» nentis amet oma vastuses.
Raiete lubamisel või keelamisel tuleb keskkonnaametil hinnata, kuidas need mõjutaksid ala kaitse-eesmärke. «Raie keelamisel on näiteks selge alus siis, kui see kahjustab liike või elupaiku. Eeskätt maastikuilmet mõjutavate raiete kohta on aga otsuse tegemine subjektiivsem,» selgitas amet.
Keskkonnaamet lubas tegutseda selle nimel, et maastikuilmet mõjutavate ja kumulatiivsete mõjudega raiete mõju hindamiseks oleksid selgemad alused. «Skeemitamist saab vältida ka seadusandluse parandamisega,» lisas riigiamet.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)