Tallinna lennujaam eemaldas üleöö Valgevene naisi toetava näituse (11)

Fotografiska tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul tuli selline käik väga suure üllatusena. «Ei osanud sellise asja peale tullagi, aga eks see korraldus oli ultimatiivne ja kellegi reaktsiooni pinnalt,» ütles Aasmäe.

Tegevjuhi sõnul on nad alati valmis näitusi lahti mõtestama, aitama näha suuremat pilti, ent lennujaam selle vastu huvi ei tundnud.

Fotografiskal oli Tallinna lennujaama galeriiga püsileping, ent tegevjuhi sõnul otsustati pärast näituse eemaldamist see leping lennujaamaga üles öelda. «Nii on väga raske toimetada, et peame väga valima, mida me sinna paneme. Me siiski lähtume oma missioonist ning meile on kõik näitused ühtmoodi tähtsad,» selgitas Aasmäe, kelle sõnul oli maha võetud näitus väga populaarne.

Lennujaam: puhkuste tõttu jäi asi läbi arutamata

Tallinna lennujaama kommunikatsioonijuhi Margot Holtsi sõnul on lennujaama üks põhimõtteid apoliitilisus ning lennujaama ruumides poliitilisi näitusi ja reklaame ei avaldata.

Näitus oli osa Fotografiska reklaampinnast, mis kutsub reisijaid avastama fotonäitusi. Väljapanek sai kohe vastukaja – oli ka juhtumeid, kus pilte leiti maast või olid need tagurpidi keeratud.

Holts rõhutas, et tegu on pinnaga, mida kasutab Fotografiska oma näituste reklaamimiseks. Tegemist oli järjekordse näituse reklaamiga, kuid puhkuste tõttu jäid detailid läbi arutamata, samuti polnud teada, milline on väljapaneku poliitiline alatoon, lisas Holts.

«Lennujaamas on kõrgendatud nõuded turvalisusele ja ohutusele, mistõttu on meie ülesanne on hoida lennujaam pingetevaba. Reisijate turvalisus on kõige tähtsam. Iseenesest mõistetavalt toetab Tallinna lennujaam Eesti Vabariigi seisukohti Valgevene poliitika suhtes,» selgitas Holts.

Urmas Paet: otsus on arusaamatu ja vale

Näituse mahavõtmise pärast avaldas pahameelt ka Eesti eurosaadik Urmas Paet, kelle sõnul pole selline käitumine aktsepteeritav. «Eriti olukorras, kus Valgevene inimeste võitlus diktatuuri vastu jätkub. Ja kus Valgevene diktatuuri otsese rünnaku all on lisaks oma inimestele praeguseks ka Leedu, Läti ja Poola,» leidis Paet. 

Ta lisas, et pärast hiljutist Ryanairi lennuki maanduma sundimist Minskis ning kahe opositsioonitegelase vahistamist avaldasid paljud Euroopa lennujaamad solidaarsust vahistatutega ning nõudsid nende vabastamist. «Olen ise näinud mitmes lennujaamas fotosid ja toetusavaldusi Valgevene diktatuurivastastele,» kirjutas Paet sotsiaalmeedias.

Tema sõnul on Tallinna lennujaama omanik ehk Eesti riik korduvalt avaldanud toetust Valgevene diktatuurivastastele ning ühinenud ELi meetmetega Lukašenka režiimi vastu. Samuti annab Eesti Leedule abi Lukašenka režiimi korraldatud hübriidsõjas. Euroopa Parlament andis Sahharovi mõttevabaduse auhinna Valgevene naistele, kes võitlevad diktatuuri vastu.

«Ja selle taustal leiab Eesti riigile kuuluv Tallinna lennujaam, et diktatuuri vastu tegutsevaid Valgevene naisi tutvustav ja toetav näitus ei kõlba enam lennujaama galeriisse! Ma ei tea, kust ja kellelt saabus selline korraldus näitus kiirkorras maha võtta, kuid see on arusaamatu ja vale. On hämmastav, et Lukašenka režiimi algatatud hübriidsõda Balti riikide ja Poola vastu on sellisel kujul juba edukas ka Eestis,» ütleb Paet.

Fotografiska Tallinna ja Valgevene fotograafe ja visuaalkunstnikke koondava platvormi SHKLO koostöös sündis sügisel näitus «Valgevene tulevik naiste väega». Valgevene naiste näitus pandi üles 30. juunil ja pidi sinna jääma aasta lõpuni. Tallinna lennujaam eemaldas näituse juba 9. augustil.