Seenehooaja algus tõi kaasa esimesed rasked mürgistusjuhud

Tallinna haiglates on ravil kolm patsienti, kellest kaks vajavad raske seisundi tõttu lisaks antidootravile ka neeruasendusravi.

Tänavuse teise seenehooaja esimesed kannatanud sõid kärbseseeni, mis sisaldavad amatoksiini ja tsüklopeptiide ning neid peetakse surmavalt mürgisteks. Selliste seente söömisel võivad mürgistuse esmased nähud ilmneda kuue tunni kuni ööpäeva möödudes. Seenemürgistuse sümptomiteks on näiteks kärbseseente puhul kõhuvalu, väga tugev oksendamine ja kõhulahtisus.

Eelmisel aastal tervisekaebusi põhjustanud vöödikute, eriti aga torevöödiku puhul vaevab kannatanut esmalt väga tugev janutunne, halb maitse suus, lisaks kerged seedehäired ja seda ööpäev pärast seenetoidu söömist.

Mürgistusteabekeskus hoiatab, et kõikide süsteemselt toksiliste seenemürgistuste korral võib peale esimest mürgistuse etappi inimene end juba paremini tunda, kuid pärast maksa ja neerude kahjustumist ilmnevad haigusnähud uuesti.

Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi kinnitusel tuleb tundmatud seened kindlasti metsa jätta. Samuti tasub korjamata jätta seened, mille leidmisel tekib inimesel kasvõi korraks kahtlus – kas tegu on ikka arvatava seenega. «Need seenekorjajad, kes liiguvad metsas vaid sügisel ja muidu seeni väga ei tunne, peaksid loobuma eelkõige valgete seente korjamisest, sest selle seenegrupiga on segiajamise risk kõige suurem. Enamasti korjatakse neid šampinjonide pähe,» selgitas Mare Oder.

Seenemürgistuse esmaseks ravimiks tuleb tarvitada söetablette ning pöörduda kiirelt haiglasse. Söetablettide puhul tasub aga meeles pidada, et neid tuleb manustada suures koguses ehk koguni 50 grammi korraga, millele vastab 200 tabletti.

Mürgistuskahtluse korral tuleks kohe helistada ka mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16662.

Seentega seotud tervisekaebused sõltuvad söödud seene liigist. Eluohtlikku toksilisust põhjustavate seente puhul ilmnevad sümptomid teatud viibega – isegi kuus ja enam tundi hiljem. Kui patsiendil ilmnevad mürgistuse sümptomid pool tundi või ka paar tundi pärast seenetoidu söömist, on tegemist seentega, mis ei põhjusta eluohtlikku seisundit. Väikesed lapsed taluvad halvasti mistahes seenetoidu söömist ning selle järel oksendamine on nende puhul üsna tavapärane tervisekaebus.

Mürgistusteabekeskuse teatel leidub Eesti looduses ka selliseid seeneliike, mille toksilisus ilmneb, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga. Sellisteks seenteks on tamme-kivipuravik (Boletus luridus), nuijalg-lehtrik (Clitocybe clavipes), soomusmampel (Pholiota squarrosa), mürklid (Morchella spp.), mõningad heinikulised (Tricholoma aurantium), kurrel ehk sõrmkübaraseen (Verpa bohemica) ja voldiline tindik (Coprinus atramentarius). Nende seente mürgisus avaldub isegi juhtudel, kui alkoholi juuakse 48 –72 tundi pärast nimetatud seente söömist.