/nginx/o/2021/08/02/13964498t1h4564.jpg)
Siseminister Kristian Jaani (KE) märkis, et ehkki Eesti piiri on sel aastal ületatud illegaalselt kolm korda, on politsei- ja piirivalveamet valmis juhuks, kui illegaalne piiriületus peaks muutuma massiliseks. Muu hulgas on piirivalvureil tema sõnul õigus kasutada illegaalse piiriületaja vastu jõudu, kirjutab rahvusringhääling.
«Hoolimata sellest, et Eestil ei ole praegu illegaalse immigratsiooni survet, oleme teinud väga palju ettevalmistusi, et seda ennetada,» rääkis Kristian Jaani Vikerraadio saates «Uudis+». «Eesti riigil on kohustus igakülgselt tõkestada ebaseaduslik piiriületus ja pidada kinni ebaseaduslikud piiri ületanud isikud,» rääkis Jaani.
Jaani selgitas, et Eestis on piiri ületamine lubatud ainult piiripunktide kaudu ja piiririkkujale saab määrata kuni aastase vangistuse. Samas kehtib Eestis rahvusvaheline õigus, mille kohaselt ei tohi inimest tagasi saata kohta, kus tema elu oleks ohus.
«See on olukord, kus inimene on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Need tuleb alati Eesti riigi poolt üle vaadata,» rääkis ta. «Siis tehakse otsus, kas isik saadetakse tagasi sinna riiki, kust ta tuli, või anname talle rahvusvahelise kaitse.»
Jaani kirjeldas, et kui piirivalvurid näevad piiril inimest, kes hakkab tulema Eesti piiri poole, siis esmalt teda hoiatatakse ja öeldakse, et ta rikub seadust. «Kui inimene suulisele hoiatusele ei allu, siis on ka meil õigus kasutada jõudu ja sundi.»
Jaani kinnitusel võivad piirivalvurid vajadusel kasutada ka erivahendeid, näiteks tulirelva, kumminuia või taserit, mille kasutamist reguleerib Eestis korrakaitseseadus. Samas rõhutas Jaani, et selle käigus ei tohi piirivalvurid astuda võõra riigi territooriumile.
«Kui inimene esitab väga selgesõnaliselt rahvusvahelise kaitse taotluse, siis meie ülesanne lähtuvalt rahvusvahelisest õigusest on taotlust menetleda. Kui seda ei esitata, on meil õigus sunni ja jõuga suunata inimene tagasi sinna, kust ta tuli,» selgitas siseminister.
Piiritsooni ala on Eestis viis kilomeetrit, kust on võimalik inimene tagasi saata. «Praktiliselt on tagasisaatmine võimalik, meie õigusruum seda võimaldab.»
Jaani tõi välja, et üldjuhul jätab inimene ebaseaduslikult piiri ületades maha endast jälje. Kui Eesti poolel saadakse inimene kätte, järgneb naaberriigi piiriesindajaga kohtumine ja fikseeritakse ebaseaduslik piiriületamise koht. Sel juhul on teisel riigil kohustus inimene tagasi võtta.
«Tihtipeale aga piiriületuskohta enam üles ei leita või teine riik leiab, et piiriületust selles kohas, kus meie väidame, ei toimunud,» rääkis Jaani ettetulevatest takistustest. «Sellises olukorras ei ole midagi teha, tuleb ta võtta meie poolt vastu.»
«Kui peaks tekkima olukord, kus tuleb suurem hulk illegaalseid immigrante üle, siis meil on olemas vastav hädaolukorra lahendamise plaan,» vastas Jaani küsimusele, mis saab siis, kui Eestis peaks tekkima sarnane olukord, nagu on praegu Leedu-Valgevene piiril.
Plaan hõlmab erinevate ametkondade tegevust immigrantidega tegelemisel. «Igal asutusel on seadusest tulenevad väga konkreetsed ülesanded, mida nemad tegema peavad, kui Eestis on hädaolukord, mis räägib massilisest sisserändest.»
Siseminister kirjeldas, et eelmisel aastal võeti vastu mitu seadusemuudatust massilise sisserände kiireks menetlemiseks: illegaale võib kohtu loal kinni hoida kauem kui tavapäraselt, loodud on võimalus menetleda kõigi rahvusvahelise kaitse soovijate taotlusi korraga nimekirja alusel, sisserändajaid võib hoida ajutises kinnipidamiskohas.
Jaani sõnul ehitatakse Eesti maismaapiirist välja 115 kilomeetrit, millest praegu käib töö 63 kilomeetril. Taristu väljaehitamine käib praegu 23 kilomeetril, ülejäänud osal valmistatakse töid ette.
«Piiritaristu väljaehitamine – see on äärmiselt oluline ja Leedu-Valgevene piiril toimuv näitab seda, kui tähtis on see, et piir oleks füüsiliselt välja ehitatud,» ütles Jaani.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)