Keskpäevatund ⟩ Eestil pole koroonavõitluses strateegilist juhti, sotsiaalministeerium vajab suurpuhastust (32)

Aaviku sõnul on kurvastavalt vähe strateegilist juhtimist võitluses koroonaviirusega ja sotsiaalministeeriumis tuleks teha üks korralik puhastus.

«Meil on sotsiaalministeeriumis juhtivatel kohtadel inimesed, kes on harjunud mugavatel aegadel konverentsilt konverentsile sõitma ja küpsiseid krõbistama. Esimest korda, kui nende haldusalas on tõsine kriis, ei saa need inimesed hakkama, nende nägudest vaatab vastu mõistmatus. Ei ole aru saada, et valdkonnal oleks üks strateegiline juht,» ütles Aavik.

Ta tõdes, et Eesti on kolmandaks koroonaviiruse laineks valmistumata. Ei koolilaste ega ka vanainimeste vaktsineerimisega ei ole suve jooksul lihtsalt tegeletud.

Madis Kimmel lisas, et praegu on segi aetud eelmine ja tänavune suvi. «Eelmisel suvel oli nii, et koroonaviirus kadus peaaegu täiesti ära ja nakatumised püsisid madalal,» ütles ta.

Aaviku sõnul oli juba tänavu suve alguses teada, et koroonaviiruse delta tüve nakatumisvõime on oluliselt suurem ja tänu sellele on tarvis kõrgemat karjaimmuunsuse taset kui praegu seatud 70 protsenti. «Mida me kuuleme täna esivaktsineerijate suust, on see, et meil on vaja saavutada 70 protsenti, nad ei taipa isegi märklauda nihutada,» lausus Aavik.

Ruussaare sõnul on praegu teada, et vaktsiinidest Eestis puudust ei ole, küll aga puudub korralik vaktsineerimisplaan. «Me vaatame imeliste inimeste otsa valitsuses, kellel on olnud poolteist aastat aega tegeleda vaktsineerimisplaanidega. Aga samas, nimetage riik, kes on sellega hakkama saanud?» küsis ta.

Kimmeli sõnul siiski on edumeelseid riike, kes püüavad iga hinna eest liikuda elanikkonna vaktsineerimise ja koroonaviiruse seljatamise suunas. «Olgu see siis mõni väiksem riik Euroopas või Ameerika Ühendriigid, kus juhtkond on võtnud võitluses viirusega kasutusele kõik, mis võimalik. Mulle meeldib juhtmõte, et iga vaktsiin, mis ei ole käsivarres, on kasutu vaktsiin. See on ülilihtne lause. Aga sellest ei ole meil aru saadud. Kevadel tuli uudis, et AstraZeneca on noorte jaoks halb vaktsiin, ma praegu utreerin. Aga kui sa vaatasid sel ajal arve, mille järgi oli selle vaktsiiniga oht üliväike, pandi meil kümned tuhanded AstraZeneca doosid ootele,» rääkis Kimmel.

Aavik lisas, et AstraZeneca vaktsiini puhul on oht saada tromb, oli kümme korda väiksem, kui lämbuda söömise ajal. «Söömine on palju ohtlikum tegevus kui AstraZenecaga vaktsineerimine,» nentis ta.

Kimmel märkis, et eestlased said esialgu päris hästi hakkama, kui koroonaviirus poolteist aastat tagasi levima hakkas. «Kaevikusse kaevumine tuli meil hästi välja. Aga kui meile piltlikult anti kätte mõõk, siis ei osanud me sellega midagi peale hakata,» ütles ta.

Aaviku sõnul on vaktsineerimist korraldavad inimesed kas väsinud või rumalad. «Aga sellel polegi vahet. Meil on vaja kedagi, kes annaks hoo sisse. Aasta aega on olnud võimalik vaktsineerimist ette valmistada. Me Postimehe toimetuses mõtleme muude tööde kõrvalt kogu aeg, kuidas saame kaasa aidata. Lasnamäe linaosavanem Vladimir Svet helistas ja küsis, kas me oleme nõus kirjutama iga päev, kus vaktsineerimisbuss sel päeval asub. Loomulikult oleme nõus seda tegema,» lausus ta.

Ruussaar meenutas, et riigikontrolör Janar Holm saatis sel nädalal peaminister Kaja Kallasele tõsise kirja, milles oli üks etteheide, et puuduvad mõõdetavad eesmärgid. «Puuduvad teadmised, et selleks kuupäevaks võiks olla nii palju mingis vanuserühmas või piirkonnas inimesi vaktsineeritud. Milleks rääkida mingist müstilisest karjaimmuunsusest, mida tahetakse saavutada sügiseks, kui me ei tea, mida sügise all mõeldakse. On vaja mõõdetavat eesmärki. On vaja teada, mida tahame saavutada 1. septembriks ja kuhu me oleme jõudnud 1. oktoobriks, kui koolid on kuu aega avatud olnud,» ütles ta.

Aavik lisas, et praegu käib kohati arusaamatu ja nõrkadele argumentidele tuginev nutulaul, kui halb on see, kui lapsed peavad kodust õppima. «Aga mida me oleme vahepeal teinud? Mida me oleme teinud ventilatsiooniga, kas oleme ostnud agregaadid ventilatsiooni tagamiseks?» küsis ta.

Kimmel meenutas, et praegu leviv koroonaviiruse delta tüvi ronib mööda treppi järjest nooremate juurde alla ja haiglasse satub üha enam noori inimesi. Praegu on muutunud riskirühmaks 35-, 40- ja 50-aastased inimesed.

Ruussaar tõi esile, et kui rääkida vaktsineerimisest, siis ei käi sageli jutt mitte põhimõttelistest vaktsineerimisvastastest, vaid ükskõiksetest, kes kehitavad õlgu, kuna kooronaviirus pole neid puudutanud ja peavad vaktsineerimist tüütuks tegevuseks.

Kimmel meenutas, et on üks suure erakonna esimees, kes kutsus üles valitsuse kehtestatud uusi piiranguid eirama, pidades silmas Konservatiivse Rahvaerakonna esimeest Martin Helmet, kes kutsus oma sotsiaalmeediapostituses inimesi ühistranspordis kehtestatud maskikandmise kohustuse suhtes kodanikuallumatusele.

«Ja meil on üks valitsuserakonna minister, kes hoiab oma terviseandmed enda teada ja ei ütle, kas ta on ennast vaktsineerinud või mitte. Anneli Ott on ohtlik inimene valitsuses, ta kujutab ohtu teiste inimeste tervisele. Seni, kuni kultuuriminister pole öelnud, et on vaktsineeritud, ootame, et ta saadaks iga 72 tunni järel pressiteate enda koroonatesti negatiivse tulemuse kohta,» ütles Kimmel.

Tema sõnul ei tohiks riiki juhtiva inimese tervis olla ainult tema isiklik asi, eriti veel praeguses koroonakriisis. Ta meenutas, et Briti tervishoiuminister Matt Hancock pidi juunis tagasi astuma, kui ta rikkus distantsi hoidmise reegleid.