/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/05/14/367462t1h84df.jpg)
Tallinna Ülikooli professori Mati Heidmetsa sõnul ei peaks Eesti kõrghariduses tekitama juurde monopole, sest see kisub kvaliteedi alla.
Heidmets: kõrgharidus ei vaja uusi monopole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tark riiklik poliitika peaks soosima sisemaist konkurentsi enamikus õppevaldkondadest, toetades kõiki selle osapooli sihiga tekitada neis enam-vähem võrdväärset võimekust,» leidis Heidmets.
Tema sõnul käib see kindlasti sotsiaalteaduste, sh õigusteaduste kohta, aga ka humanitaaria, sh ajalooõpetuse kohta, kasvatusteaduste kohta jne.
«Monopolide juurdetekitamine on rumal mõte, kuigi teoreetiliselt võib ju tunduda, et ressursside koondamine ühte punkti toob edu. Paraku hakkab see pikemas perspektiivis kvaliteeti alla kiskuma ning ühiskondlikku dialoogi pärssima. Nagu igasugune monopol,» rääkis Heidmets.
Tõsisest rahvusvahelisest konkurentsist ülikoolide õppetegevuses (mitte teadustöös, kus see on paratamatu ja olemuslik) saame tema sõnul rääkida alles siis, kui nii meie õppejõukohad kui ka õppurikohad täidetakse rahvusvahelise konkursi teel.
Heidmets meenutas, et täna takistavad seda kaks olulist barjääri.
«Esiteks õppejõudude palgad, mis ei toeta parimate tegijate Eestisse saabumist, ning teiseks õppekeel. Kohe, kui meie palgatase on maailmas konkurentsivõimeline ja kui õppetöö toimub valdavalt inglise keeles, oleme lahti maailmakonkurentsile.»
Heidmetsa väitel väheneb Eestis praegu kõrgkoolide arv ja dubleerimine riikliku sekkumiseta kümnendi lõpuks praeguselt 30-lt ca 20 pakkujani, mis on Eesti jaoks optimaalne arv.
Kui rääkida sel nädalal riigikogu heakskiidu saavast kõrgharidusreformist, siis see pole Heidmetsa sõnul olemuslikult ei kraane liiga lõdvaks laskev ega ka väga kinni keerav - kõik jääb sõltuma rahakotirauad tugevamini enda kätte haarava ministeeriumi valikust.
«Uue korra kohaselt on ülikoolid küll formaalselt vabad õpetama mida tahes, raha õpetamiseks saab aga tulla ainult ministeeriumilt. Tugevnenud rahahoobasid võib riik kasutada nii fundamentalistliku arusaama juurutamiseks kui ka mitmekesisuse toetamiseks,» rääkis Heidmets Postimehe võrguväljaandele.
«Mina olen selgelt mitmekesisuse pooldaja, 2-3 pakkujat ühes õppevaldkonnas pole Eesti kontekstis dubleerimine, vaid mõistlik sisemine konkurents,» lisas ta.
Nii haridusministeerium kui Tartu Ülikool leidsid täna Postimehe küsimustele vastates, et Eesti ülikoolid peaksid koonduma, et konkureerida jõulisemalt rahvusvahelisel tasemel, mitte omavahel.