TÜ: vallutagem dubleerimise asemel maailma

Tema väitel on teaduses ja teaduspõhises ülikoolihariduses konkurents üleilmne ning tugevad on need, kes paistavad silma ka väljaspool Eestit. «Seepärast ei ole iga hinna eest vaja arendada Eesti-siseselt mitut (kahte) keskust või koolkonda,» rääkis Hallik.

Näiteks õigusteaduse teaduse ja õppe kvaliteet on tema sõnul TÜs kõikide sõltumatute hinnangute järgi selgelt laiahaardelisem ja kvaliteetsem kui teistes Eesti haridusasutustes. «Ainult väga rikas riik saab lubada endale seda, et iga hinna eest suunab raha dubleerimise loomiseks või selle elus hoidmiseks,» märkis Hallik.

«On ülimalt soovitatav, et teadlane peab minema mingiks perioodiks välismaal asuvasse ülikooli teadust tegema ja õpetama. Tegelikult on see suisa möödapääsmatult vajalik ja seda vajadust ei asenda kuidagi teise ülikooli tööleminek Eestis,» tõi ta paralleeli.

Tema sõnul on dubleerimise vähendamine möödapääsmatult vajalik, sest kõrge rahvusvahelise tasemega teadlasi ja õppejõude ning raha kõrghariduse jaoks on piiratud hulgal.

«Me ei suuda suruda maailma enda sisse, tuleb aru saada, et me oleme üks väike osa maailmast,» rääkis Hallik. «Oma suletud mikrokosmose tekitamine läbi teadliku dubleerimise soosimise on teaduse ja õppe arengule selgelt kahjulik.»

Tema sõnul on igas aspektis Eestis täna teaduse ja õppe rahastamine väiksem kui enamikus ELi riikides. «Kas meie eesmärk on olla eelkõige dialoogis omavahel või maailmaga?» küsis Hallik.

Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu esimees, Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets kirjutas eelmisel nädalal Postimehes, et kõrgkoolide vaheline dubleerimine pole akadeemilise maailma siseasi, vaid aitab hoida üleval ühiskondlikku dialoogi ja muud head. Tema sõnul on seda mõnes õppekavagrupis liiga palju, teisal võib rääkida monopolist, kuid mõistlikus koguses on see edasiviiv jõud.