Ilus on surra Ümera jõel ehk Muistse lahingupaiga otsingul Lätis (3)

«Kiuru silmad vajusid kinni ja naeratuseilme tuli ta kõhnale näole. Siis avas ta veel kord laud, vaatas päikese poole ja lausus kui laps uinumise eel: «Siin ... Ümera jõel ... on ilus surra ... Ja täna ... on ilus päev ... ilus päev ... Kas tuleb veel kunagi ...» Silmad ei avanenud enam.» – Nõnda heidab hinge üks lahingus haavata saanud tegelasi Mait Metsanurga romaanis «Ümera jõel». Sellest teosest oli juttu ühe teise raamatu esitlusel sealsamas ajaloolise koha lähedal.