Akadeemik Jarek Kurnitski sai Covidi tõrjel kõrge tunnustuse

13 keelde tõlgitud Euroopa juhendmaterjal hoonete ventilatsioonisüsteemide käitamiseks ja parema õhuvahetuse tagamiseks Covid-19 kriisi ajal osutus rahvusvaheliselt mõjusaks ning jõudis paljude riikide valitsuste töölauale. Mitusada tuhat korda alla laaditud juhend on leidnud kriisi ajal kasutust pea kõikides ELi riikides, samuti väljaspool Euroopat.

Juhendi esimese versiooni avaldas REHVA 17. märtsil 2020 lähtudes meetmete koostamisel viiruse aerosoolsest levikust ning sattus sellega vastuollu nii Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kui ka mitmete teiste organisatsioonidega. See käivitas ülemaailmse debati, mis koos teadustulemuste tekkimisega andis kinnituse aerosoolse leviku domineerimisest nii lähikontaktis kui ka kaugemal.

REHVA ja Kurnitski olid 2020. aasta märtsis esimesed, kes rääkisid aerosoolifüüsikast ja eelmise viiruse SARS-CoV-1 kogemusest lähtuvalt, et välistada ei saa viirusnakkust väljahingatavate piiskade aurustumisel tekkivate peenosakeste ehk aerosoolide sissehingamise kaudu. Väiksemad, alla 5-10 mikroni suurused aerosoolid lenduvad õhus ja läbivad pikki vahemaid. Selle tõttu ühe-kahemeetrine distants ei aita, vaid lisaks peavad ruumid olema ka hästi ventileeritud, et vältida viiruseosakeste kõrge kontsentratsiooni tekkimist.

Kõige ohtlikumaks peetakse umbseid ja ülerahvastatud siseruume, kus ventilatsioon on puudulik – sellistes kohtades nakatumise kohta on teaduskirjanduses raporteeritud palju juhtumeid. 0,1 mikroni suurune SARS-CoV-2 viirus on väljahingatavate piiskade sees, mille läbimõõt algab 0,5 mikronist ja lõppeb kahe millimeetriga, kuid inimese hingamisteedesse üle 100 mikroni suurused osakesed ei satu.

Viirus püsib aktiivne siseõhus kuni kolm tundi ja pindadel kaks-kolm päeva, kuid teadaolevalt selle viirusega ühtegi nakatumist pindade kaudu ei ole saadud. Praeguseks on juhendmaterjal jõudnud versioonini 4.1, sisaldades mitmeid lisasid ja muuhulgas nakkusriski hindamiseks koostatud ventilatsiooni kalkulaatorit.

Eestis on REHVA juhised rakendatud majandus- ja taristuministri hoonete ventileerimise määruse ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) põhjalikuma juhendi kujul. Ühtlasi on need käivitanud avaliku debati koolide ventilatsiooni parandamise vajadusest.

Viiruse võimalikku kolmandat lainet arvestades on Tallinna tehnikaülikool pakkunud välja ventilatsioonisüsteemide tehniliste ülevaatuste aktide koostamist hoonete ohutuse tõendamiseks, vastav metoodika on välja töötatud ja piloteeritud koostöös tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametiga.

Kui tavaliselt jagab REHVA tunnustusi oma aastakoosoleku galal, siis sel aastal jäi see Covid-19 pandeemia tõttu ära.

REHVA esindab üle 120 000 inseneri 27 riigist ning koostatud soovitused on mõeldud eelkõige töökohtadele ning muudele üldkasutatavatele siseruumidele.