/nginx/o/2016/12/08/6155597t1h9f32.jpg)
Terviseamet tuvastas Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Pärnumaa suplusrandades koolera vibriooni (Vibrio cholerae). Tegemist on mittetoksiliste koolera vibriooni tüvedega, mis võivad 2-3 protsendil inimestest põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, haavanakkust, kõrva- ja nahapõletikku ning mädanikke. Ohustatud on eelkõige nõrgenenud immuunsusega inimesed ja need suplejad, kelle kehal on marrastusi või haavandeid.
Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul on veega levivate mikroorganismide levik muutunud aina aktuaalsemaks. Põhjused on seotud nii kliima soojenemise kui ka maailma avatuse ning aina intensiivsemaks muutunud veetranspordi ja inimeste liikumisega. «Kliima soojenedes tõuseb üldine merevee temperatuur, mis loob koos madala soolasisaldusega soodsad tingimused lõuna pool elavate haigusetekitajate liikide levikuks jahedamatesse aladesse, sealhulgas ka Läänemerre ja Eesti rannikule,» selgitas Albreht.
Üheks selliseks liigiks, kelle levik ja arvukus Läänemeres võib suureneda, on vibrioonid. «Tänavuse eriti kuuma suve tõttu on sellised kasvutingimused kestnud pikemal perioodil ning hetkel on tuvastatud kolm vibrioosi haigusjuhtu inimestel. Teistes Läänemere riikides, näiteks Rootsis ja Soomes, on pilt sarnane,» rääkis Albreht.
Terviseamet alustas vibrioonide uuringuga 2019. aastal. Analüüsitud merevee proovide alusel esineb vibrioone kõigis Eesti supluskohtades, kuid kõige enam kolmes supluskohas – Tallinna Stroomi ja Pirita rannas ning Haapsalus Paralepa rannas.
Kooleravibrioone on üle 200 serotüübi, millest ainult serotüübid 01 ja 0139 põhjustavad koolerat ja koolera epideemiaid ning sporaadilisi haigusjuhte. Terviseameti poolt avastatud vibrioonide tüvede hulka 01 ja 0139 ei kuulunud, mistõttu on Eestist leitud tüved mittetoksilised, kuid nende osas tuleb nõrgema tervisega inimestel siiski ettevaatlik olla.
Koolera vibriooni tekitatud vibrioosi kohta leiab infot terviseameti kodulehelt.
:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)