Naised olid e-rahvaloendusel meestest aktiivsemad

E-loenduse lõplik osakaal selgub pärast rahvaloenduse tulemuste avaldamist mais, kui on teada Eesti tegelik rahvaarv.

E-rahvaloendus lõppes 1. veebruari südaööl (23.59) ja arvesse läksid kõigi inimeste ankeedid, kes olid selle hetkeni loenduskeskkonda sisenenud ja lõpetanud täitmise hiljemalt 2. veebruaril kell 2.00.

Isikuankeete, mille puhul olid loendatud ka inimese leibkond ja eluruum, oli kokku 815 467 ehk 62 protsenti Eesti arvestuslikust rahvaarvust.

«Kui arvestame ka inimestega, kelle leibkonnaliikmetest oli osa loendamata või eluruumiankeet täitamata, on täidetud püsielanike isikuankeete 880 455, mis moodustab arvestuslikust rahvaarvust 66,7 protsenti,» rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Esitatud arvud sisaldavad ka topeltloendatuid. «Kuigi praeguseks pole veel andmetöötluse käigus kõiki topeltloendatuid välja selgitatud, jääb meie hinnangul nende hulk 4-5 protsendi piiresse,» ütles Beltadze.

Seega e-loendatute osatähtsus eeldatavalt ei vähene. E-loendusel täideti isikuankeet 410 787 mehe ja 469 668 naise kohta (püsielanikud), enamikus vanuserühmades oli e-loendatud naiste osakaal veidi kõrgem kui meestel.

E-loendatute vanuseline jaotus oli rahvaloenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiidu sõnul ootuspärane.

«Nooremate tööealiste (vanuses 20–35 aastat) puhul oli e-loendatute osakaal vastavas vanuses isikutest üle 75 protsendi, koguni üle 77 protsendi oli see ka laste puhul, kelle eest täitsid isikuankeedid nende vanemad,» rääkis Tiit. «Kõrgemas eas e-loendatute osakaal langes, jäädes vähemalt 60-aastaste puhul 40–45 protsendi piiridesse.»

Statistikaamet rõhutab, et kõik esitatud arvud ja osatähtsused on esialgsed.