:format(webp)/nginx/o/2021/07/09/13906361t1h2fd6.jpg)
Eesti inimesed on tänavu kaotanud investeerimiskelmidele kaks miljonit eurot, jõuliselt on kasvanud ka pangakelmused. Võimalused süüdlased vastutusele võtta on ahtad, rääkimata väljavaadetest inimeste raha tagasi saada. Kas olukorda aitab lahendada vaid kasvav teadlikkus? Selle vajadust eitada ei saa, kuid ekspertide sõnul on puudujääke ka õiguslikus raamistikus.
PPA on registreerinud tänavu viie kuuga üle 700 juhtumi, kus end panga töötajana esitlenud isik on inimestelt raha välja petnud. Investeerimispettusi on üle saja. Eestimaalaste rahakotti on räsitud kahe miljoni euro jagu, kasv eelmiste aastatega on olnud märgatav.
Pangaliidu juhi Allan Pariku sõnul on valdav skeem selline, kus ohver on üle 55 aasta vana ning venekeelne. Investeerimiskelmuste puhul on asi lihtne: lubaduses hiiglaslikest tootlustest on midagi, millele ohvrid ei suuda «ei» öelda.
Väga loomingulised ollakse ka pangapettustes. Ähvardatakse küberrünnakuga, ollakse väidetavalt näinud kahtlasi liikumisi kontol, esinevad kaardimaksete probleemid või on laenude-ülekannetega seotud küsimusi. Kõik need olevat põhjused, millega veendakse ohvrit andma helistajale oma isikuandmeid.
:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)