Ajateenijad on katsumusteks üha paremini valmis

Kõige halvematel aegadel suutsid Märksi sõnul kaitseväe üldfüüsilise testi esimesel korral ära teha umbes 10 protsenti teenistusse saabunud noortest, kuid 2011. aastal kaitseväkke kutsutud ajateenijatest sooritas testi positiivselt 43 protsenti kutsealustest.

Samas kaitseväe algusaastate 50 protsendini on veel minna. 8-kuulise teenistuse lõpuks teevad testi ära 90-95 protsenti ajateenijatest.

Märksi hinnangul on füüsilise ettevalmistuse paranemise üheks põhjuseks, et praegu tuleb ajateenistusse põlvkond, kelle lapsepõlves hakkasid kohalikud omavalitsused toetama spordikoole ning ka vanematel oli rohkem võimalusi lapsi treeningutele saata.

Ka kaitseväe algusaastail olid funktsioneerivad spordiklubid veel olemas, kuid vahepealne aeg, mil sportimisvõimalused olid kättesaadavad vaid vähestele, jättis oma jälje ka ajateenistusse tulnute kehalisele ettevalmistusele.

Kindlad reeglid

Kaitseväelaste kehalist ettevalmistust reguleerib kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordikontseptsioon, milles on kinnitatud ajateenijate kehalise treeningu programm.

Kontseptsioonid ja programmid on Märksi kinnitusel omakorda kokku pandud sporditeooria algtõdedele toetudes.

Nii määrab ajateenijate treeningprogramm ära eri sisuga kehalise kasvatuse tundide hulga ja ajateenijad on vajadusel jagatud vastavalt kehalise ettevalmistuse tasemele kolme gruppi.

«Reeglina jagatakse gruppidesse jooksutulemuste järgi, et eri ettevalmistusega noored saaksid oma võimetele vastavalt treenida,» selgitas Märks.

Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea lisas, et kutsealuste ettevalmistust peaks kindlasti toetama meditsiin, sest terviseprobleeme ei tohi ignoreerida.

Nii toimuvad kaitseväeteenistuses erinevad koolitused terviseriskide teadvustamiseks ja riskikäitumisest loobumiseks, nakkushaiguste vältimiseks ja tagatud on võimalused aktiivses veredoonorluses osalemiseks.

Samuti teostatakse ajateenistuse vältel mitmeid rutiinseid tervisekontrolle, kuid tehakse ka muid  vajadusepõhiseid kontrolle.

Lea sõnul ei saanud ajateenistust tervislikel põhjustel lõpetada 2011. aastal 11,6 protsenti noortest, mis on viimase viie aasta  madalaim näitaja.

Lea hinnangul saavad uue tervisenõuete määruse kehtestamisel nõuded tervisele olema niisugused, et  ajateenistusse asuja peaks olema  oma terviseseisundi poolest võimeline osalema väljaõppes ning pole põhjust prognoosida, et kaitseväest väljalangemine tervislikel põhjustel suureneb.

Tema hinnangul tuleb väljaõppe korraldamisel osutada järjest enam  tähelepanu sellele, et erinevate füüsiliste võimetega ja kehalise ettevalmistusega  noored saaksid arendatud nõutava tasemeni mitte esimese paari kuuga, vaid pikema perioodi vältel.

«Kiirustada tuleb aeglaselt, siis jõuab kaugemale,» selgitas ta.

Lea väitel analüüsitakse kaitseväe  väljaõppekavasid ja kehalise kasvatuse eeskirja pidevalt ning vajadusel neid tänapäevastatakse.

Lea selgituste kohaselt peab kaitsevägi üha enam arvestama ka sellega, et  tänaste noorte igapäevaelus ja elustiilis on toimunud viimase kümnendiga väga olulised muutused.

«Kõhu- ja jalalihaste asemel treenitakse innukalt hoopis sõrmelihaseid, et  osavalt liikuda reaalmaailma asemel virtuaalmaailmas,» sõnas Lea.

Oluline treenida mitmekülgselt

Enne ajateenistusse minemist soovitab Märks noormeestel arendada eelkõige üldkehalist vastupidavust, milleks sobivad nii suusatamine, jalgrattasõit kui ka jooks.

Tema kinnitusel on oluline treenida mitmekülgselt, et oleks arendatud nii üla- kui alakeha.

«Üldkehaline vastupidavus on kõige aeglasemalt treenitav ja seetõttu kõige pikaajalisem protsess,» selgitas Märks. «Ülejäänud oskuste võimekuste arendamine on hea üldkehalise ettevalmistuse korral juba palju lihtsam.»

Lea lisas, et oluline on lihtsalt leida aega ja tahtmist iseendaga aktiivselt ja järjekindlalt tegelda.

«Kujundage või muutke oma elustiili nii, et see ei kahjustaks ennast ja teisi,» toonitas ta.