/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2012/02/05/943294t1h11e7.jpg)
Kaitseressursside ameti (KRA) peadirektori asetäitja Peep Tambets ütles Postimehele, et tema ei sooviks kutsealuste tervisele hinnangut anda, sest kõik oleneb nõuetest: kui latt on kõrgel, siis on kõik haiged, kuid kui latt madalamal, siis tervemad.
Kaitseressursside amet: ajateenistusse tuleb niikuinii minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küll aga soovitas Tambets noortel teha sporti ja seda mitte ainult sõjaväe jaoks.
«Hakata spordiga kuus kuud enne tegelema, on jama, peaks kogu aeg tegelema,» sõnas ta.
Tambetsi sõnul ei tohiks noored enne ajateenistusse minemist laene võtta.
«Ärge võtke laene kaela, see on oma risk ja ajateenistus ei anna pikendust ning kutsumata ei jäeta: ajateenistusse tuleb niikuinii minna ja sellega peaks kohe arvestama,» rõhutas Tambets.
2010. aastal ei võetud noormehi ajateenistusse peamiselt lihasluukonna ja sidekoehaiguste (17,8 protsenti kõigist mittekõlblikest) ning psüühika- ja käitumishäirete tõttu (28,1 protsenti kõigist mittekõlblikest).
Lihasluukonna ja sidekoehaiguste puhul oli kõige enam jäseme omandatud deformsusi, mille alla kuuluvad näiteks lampjalg, rippkäsi ja ebavõrdne jäsemete pikkus.
Sellele järgnesid seljahaigused ja muud dorsopaatiad (nt seljavalu ja kaela lülivaheketaste haigusseisundid).
Sama oli järjestus 2009. aastal, kuid 2008. aastal vahetasid tabelis koha seljahaigused ja muud dorsopaatiad.
Psüühika- ja käitumishäirete puhul oli 2010. aastal peamiseks põhjuseks rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired (nt kohanemishäire, posttraumaatiline stresshäire jms), muud ärevushäired (nt paanikahäire, depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire, täpsustamata ärevushäire jms) ja spetsiifilised isiksushäired (nt paranoiline isiksus, sõltuvisiksus jms).
Nii 2009. kui ka 2008. aastal olid need kolm kõige enam esinenud kategooriad, lihtsalt erinevas järjestuses.
Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea lisas, et kutsealuste tervist ei oska tema kommenteerida, sest ajateenistusse jõuavad noormehed, kelle tervislik seisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele, ja seetõttu saab üldist ajateenistusse asujate tervislikku seisundit hinnata heaks.
Lea tõstis esile, et terviseseisund ajas muutuv ja seetõttu võivad arstliku komisjoni läbimise järel ja enne ajateenistusse asumist ilmneda terviseprobleemid.
Kui kutsealune on oma terviseseisundi muutumisest informeerinud KRAd ja soovinud uut arstlikku läbivaatust, tehakse muutunud terviseseisundit arvestav uus arstlik otsus.
Kui kutsealune pole osanud pöörata oma terviseprobleemile piisavat tähelepanu või teadaolevast terviseseisundi muutumisest jätnud KRAd õigeaegselt informeerimata, on võimalus seda teha vahetult kaitseväeteenistusse kutsumise päeval, informeerides KRA ametnikke koos vajalike meditsiiniliste dokumentide esitamisega.
«Seega on loodud erinevad võimalused, kuidas ajateenistusse peaksid asuma igati hea tervisega noormehed,» nentis Lea. «Samas peab tõdema, et mõnede noormeeste tervisehinnangud pole adekvaatsed, st hinnatakse ennast kas liiga terveks või siis liiga haigeks.»
Lea arvates võib noortel enne ajateenistuse algust puududa reaalne ettekujutus eesootavast väljaõppe sisust ning ajateenija teenistus- ja elutingimustest.
«Paljudes koolides küll õpetatakse riigikaitset, kuid ajateenistuseks realistliku valmisoleku loomisele peab veelgi suuremat tähelepanu pöörama,» sõnas ta.