/nginx/o/2021/07/06/13899563t1hfea8.jpg)
Pärast aastat täis ootamatusi näib ees olevat suuresti kodumaiste artistide sisustatud festivalisuvi. Ometi õnnestus rändfestivalil Võnge tuua kokku line-up, mis pärast lõputut kultuurikasinust mõjus värskelt, koguni võimatult (enne ei usu, kui oma silmaga näen!), ning pani jalga keerutama, nagu aasta oleks 2019. Nähes, et viimasel hetkel siiski koroona tõttu programm veel mõnevõrra muutus, möödus kogu festival, pöidlad pihus, et ülejäänud kava paika jääks.
Detsembrikuus saabunud teatest l’Impératrice’i (FR) esinemisest Võnkel piisas, et märkida juuli esimene nädalavahetus punasega kalendrisse. Hiliskevadel avalikustatud programm aga pani juba silmi hõõruma. The Mauskovic Dance Band (NL), Jay-Jay Johanson (SE), S+C+A+R+R (FR, jäi kahjuks küll ära, aga müts maha kavatsuse ees) ning vähemalt sama sütitav nimekiri esinejatest Eestist: Puuluup, Lexsoul Dancemachine, Rita Ray, Erki Pärnoja, Jarek Kasar, Kukerpillid (kellele ei meeldiks Kukerpillid?) jpt. Ja muusikalised ootused said mitmekordselt täidetud.
Jay-Jay Johanson, kelle sett leidis aset heinamaal ainsamagi varju pugemise võimaluseta, kõrvetav päike seniidis, viis publiku juba esimese taktiga hämarasse suitsusesse džässiklubisse rändama. Samasse päeva mahtus ka Erki Pärnoja etteaste, kellest seni vaid vaimustunud muusikakriitikutelt ja publikult kuulnud olin, ent laivis veel nägemata – haldjalik kontsert sobinuks tõenäoliselt illustratsiooniks mõnele Gabriel García Márqueze romaanile. Õhtu tipuks kujunes Hollandist pärit The Mauskovic Dance Band, kelle lavaline présence tõestas nende tugevust vahetu, sümpaatselt kohmetu live-bändina.